Uks number kaks

 

Silditeemaline fotojaht tuletas mulle paugupealt meelde selle ukse, sest säärast sissepääsu koos 20 keelava sümboliga polnud minu silmad veel näinud. Seal oli kõik, millega lennukisse ei lasta ja hulga asju peale selle... nagu poid, kiivrid, raadiod, kaamerad, plekkpurgid, vihmavarjud, koerad jm loomad. Veinipudelid ja pokaalid kaasa arvatud. Uks aga ise oli selline, et selle taga võis vabalt ka prügimägi olla.

Palju rõõmustavamaid silte näeb Teises Sahtlis... 

Patarei Prison Graffity Art

David LaChapelle näitus Fotografiskas

...hakkab varsti löppema.

David LaChapelle on sellise väljenduslaadiga kunstnik, kes kindlasti kedagi yksköikseks ei jäta. Mind kyll mitte.
Ma mäletan skandaali Peeter Lauritsa "Pyha öhtusöömaaja" pärast Moskva näitusel.

Peeter Laurits "Püha öhtusöömaaeg"

Kuid mida öigeusklikud Davidiga teeks, seda ma ette ei kujuta, kuid mitte "Pyha öhtusöömaja" piltide pärast. See on siin ju päris viisakas olukord:

David LaChapelle "Pyha öhtusöömaaeg"

Tegelikult meeldib mulle sel teemal Lauritsa töö palju rohkem, sest ta on veel 'hullem', kui LaChapell'i oma, aga mis peaasi, see on kypse kunstiku töö.


Kuid ma pidin rääkima LaChapelle'st...aga mis tast ikka rääkida, kes tahab, vaatab Wikist ise.
Eks temagi on juba 30 aastat oma vagu ajanud ja Ameerikamaa kombel omas elemendis olles loonud värvikirevaid pildilisi mänge, kompositsioone ja happeninge; teinud videoid ja andnud välja hämmastava hulga fotoraamatuid. Nii et mitte kuidagi ei saa öelda, et ta poleks kyps kunstnik. Näitused maailma esinduslikes galeriides peale selle.
Muide, Stockholmis on näitus avatud ainult 3.märstini, reisi planeerimiseks on see väike aeg tegelikult!
Siin on ingliskeelne link näitusest (koos slaidishow'ga).

Lisan ka mulle tulnud uudiskirja veebilingi.

Kummalisi silte

Iga sildi ja märgi kylge kuulub lugu, mis vöib väga pikaks minna. Köigepealt objekti leidmise lugu ja siis veel selle vöimalikud tagamaad. Olen lubanud teksti vältida, aga siin kuluks joonealune selgitus ära. Kellele huvi pakub, vöib juurde lugeda.

Mask

Möni möis

Lugu on sedasi, et jälle kord on ette löönud minu antud teema!

Tegelikult andsin ise teemaks lossi, sest olin eelmisel aastal vuuduu'likul lainel ja kraapisin hetkeidee ajel möttes kokku köike nöiavärki ja mystilist.
Lossi kohta arvas Tiia, et ega neid palju ole - eks ta ole tösi ka - ja mine siis kiirel kevadisel ajal mönda otsima. Minu peas mölkus muidugi kuningaloss ja sugugi mitte köige hiilgavamast kyljest, vaid idee oli saada pilt lossialusest käigust vöi mönest muust syngemast osast (hiljuti kirjutati lehes, et maa-aluse käigu kaudu lahkusid Victoria ja Daniel öösel salaja oma pulmapeolt). Käik on ajalooline, selle avavus on veejoonel (see on igayhele näha, kes teab vaadata), eks siis peab ootama kokkulepitud ajal ka paat. Seda käiku on kasutatud ajaloos varemgi, siis hoopis tösisematel pöhjustel, kui ajakirjanike ja fotograafide eest pögenemine.
Aga ma olen laisk olnud ja pole peale möödunud aastavahetust enam lossis ega lossi lähedalgi käinud - ning neidki pilte ei leidnud esimese hooga yles.
Siis mötlesin, et vötaks asja hoopis kergemalt ning teeks naljaviluks äraarvamismängu sellest, mis arhiivis ette satub. Ja et see poleks liiga lihtne (ma usun, et olulisemad Eesti möisad on enamusel läbi käidud), pole köik pildid Eestist, kuid need pole ka liiga kauged kohad. Niisiis, kus need pildid on tehtud?

1. Ka see on loss :). 

2. Loss vöi kindlus ta vist on...

Igatahes ryytlivöitlust öpiti selle teises kyljes päris usinalt:

...ning sobivalt jalutas pargis ka daam mustas:

3. Aga möis ikka ka - millise möisakompleksi juurde kuulub see hoone?

Teised mängijad Mr.Linky hölma all


1.pilt - pilk naabri (kapsa)aeda

Pyhapäeva öhtu on käes ja mul tuleb oma lubadust täita ning ise vastata.
Ytlesin ette, et köik pildid pole Eestist. Vötsin enda jaoks neutraalse maa - Soome. Ja teatavasti eestlasi on Soomes palju, vahel tundub, et juba kolmandik Eesti rahvastikust :). Seega olin kindel, et esimene pilt vastatakse kohe ära. Teiseks, koht on suurele maanteele väga lähedal.
Ma olin kindel, et see on Kehä III, aga siis hakkasin mötlema, et äkki oli hoopis maantee 51, sest käisime (vist) seekord ka Espoos.
Aga muidugi, ma olen lihtsameelne. Ma ei leidnud googeldades (isegi tänavapilti kasutasin, kus saab 360 kraadise pöörde enda ymber teha ja virtuaalselt ringi vaadata), milline Fortum (elektrijaam) see oli. Ka Plantagen'iga (suur aiandusfirma, mis on ka kogu Skandinaavias levinud) oli sama lugu - keerutasin ja vahtisin Google kaardil, aga yhegi körval polnud elektrijaama näha ja ykski ei näinud sedamoodi välja, kus mina käisin. Vöib-olla see polnudki Plantagen, vaid mönu muu suur lillekauplus?
Mind vapustas ehitiste kooslus ja kogu piirkonna kummaline olemus, mis oli segu tööstusmaastikust, suure aianduskaupluse hubastest nurgatagustest, kus hekkidevaheline jalutusrada viis laste mänguplatsile. Kuhu meiegi sammud seadsime...ja siis kerkis järsku silme ette see elektrijaamamyrakas lagedal väljal, lossike körval. Öudne mu meelest. Vöi öudselt ilus, soomlastel on omapärane huumorimeel.

Turu lossi eestvaade, Wikipedia

2. pilt - pilk naabri uhkusasjale

Turu lossi siseöu, Wikipedia

Ka Turu loss on nii silmatorkav hoone, et jääb kohe sadamast tulles silma - aga paljud teist siis käivad sealt laevaga? Eestlased rändavad kogu maailmas, Euroopa on risti-rästi läbi käidud, aga Turu linna ei tea keegi, ma kohe ei usu seda! Ometi suhteliselt lähedal ja vöiks ka vahel sealt kaudu Rootsi minna. Saab Naantalist Muumimaalt läbi pöigata. Autoga käies ei ole vahemaad liiga suured ja elamus tuleb suur, laste vaimustusest rääkimata. Tahtsin ka yhe Muumilossi panna, aga pidasin juba liiga heaks vihjeks asukohamaale :).
Turu lossi öue ma ei pääsenud. Tiirlesin enne laevale minemist aega parajaks tehes lossipargis, kena kevadeöhtu oli. Leidsin huvitavat värvi tulpe ja tuttavaid taimesilte väikses yrdiaias. Ning trehvasin möögavöitlejaid ja daami mustas.

Köied ka

Nurgake koduloomuuseumi väljapanekust 2006.aasta juulis (koht: vt Location).
Meremehed on läinud igaviku teed, rannakylad tyhjaks jäänud, merevaadet ei sega miski, sest kaluripaadid on kadunud vaateväljast juba aastakymneid. Vähe on neid, kes veel tänapäeval merele lähevad, kui köike, ka kala, on poest lihtne osta. Aga oli aeg, kus meri oli a ja o.
Meheema, kes praegu käib yheksakymnendat, on pärit kauguses paistvalt väikeselt saarelt. Juba aastaid ei ela seal enam inimesed, hiljem karjatati sellistel saartel suviti lambaid. Arvata vöib, et praegu pole seal enam hingelistki. Viimase kymne aastaga, mil mina kogu piirkonnas käinud olen, on väga suured muutused toimunud.


Fotojaht teemal nöör/köis osavötjate lingikogu

Hotell Moderno

Umbes aasta tagasi ajasin juttu Kuuba muusikutega. Paar meest ytlesid, et nad töötavad Madriidis. Olin seal korra peatunud, see oli olnud yks mu parimaid ja mönusamaid reise - seda tänu hotellile "Moderno", mis oli mugav ja asus Madriidi keskpunktis..

Ohoo, "Moderno", teame-teame. Me just mängimegi seal lähedal, Plaza del Sol'i ääres! 

Ega see reis mul väga detailselt meeles olnud, tuli piltidega mälu värskendada. 

Oli 1.mai öhtu aastal 2005, kui me "Modernos" kohvrid maha panime. Iseäranis selgelt mäletan sooja, sametist öhku, mis tundus meie volbriaja kylmadega vörreldes imetlusväärne. Mulle jääb reisidest mällu pigem taevas, varjud, hääled, löhnad ja öhk...

Niisiis oli öhtuses Madriidis ikka veel 30 C ringis. Aga see polnud ebameeldiv kuumus, vaid sametsoe kallistus. Jah, sydapäeval oli kuum, siis tuli rasked kardinad hotelliaknale ette vedada ja tänaval puude varju hoiduda. 

El Principio,
linna keskpunkti
tähistav märk sillutises
(pilt internetist)

Mul tekkis kohutav kiusatus sellest neli päeva kestnud olesklemisest "Modernos" ja jalutuskäikudest Madriidi kesklinnas hulgaliselt pilte yles riputada, kuna reisikiri on siiani tegemata. Aga see oleks vöimatu - juba hotelli vahetu lähedus on nii tihedalt suurepäraseid kohti täis, et mida valida? 

Kui rödult  avaneb vaade Madriidi symboolsele keskpunktile, Plaza del Sol'ile (kus muide, sillutises on sarnane linna keskpunkti märgistav kivi, nagu Raekoja platsilgi Tallinnas); kui vahetus lähetuses on vörratu, ajalooliste hoonetega ymbritsetud väljak Plaza Mayor; kus ymberringi on jalutustänavad, kirikud, tänavarestoranid, kauplused...
On tänavamuusikud, on leierkastimehed ja suveniirivalmistajad, kes teevad mingi ainulaadse asja valmis otse silmade all.
Ning mis peamine - jalutusteekonna kaugusel on ka varjulised, imepärased pargid, kuningaloss, Prado...

Kuid tuleb unustada Madriid ja tulla tagasi söna modernne pildilise vaatlemise juurde.
Siin on möned vötted objektist, mis kannab fotojahiks sobivat nimetust. Aga kas see ka sisuliselt on nii?

Ausalt öeldes, taoline kysimus tekkis mul kohe esimesed päeval: Mis möttes on meie hotell modernne?! 

Kuid vastus on väga lihtne - kui hotell on saanud nime Moderno (neid on nii Hispaanias kui ka Itaalias mitmeid, leidsin otsinguga samanimelised Barcelonast, Veneetsiast, Firenzest, Barist, Genuast, Pisast), siis ei tähenda see yhtselt läbimöeldud modernset keskkonda arhitektuuris vöi sisekujunduses. Mina nimetaks seda yhisnimetajaga  "hotelli-stiil". Hotellid on yle maailma yhesugused.

Ehk on neis midagi historitsismist, ehk postmodernismist - kuid ega ma tea, minu kunstiajaloo öpingud olid lyhiajalised ja uuema aja kunsti eriti ei puudutanud. 

Pigem arvan, et kui hotellil on nimeks Moderno, siis tähendab see seda, et mingi vanem maja on hotelliks yles vuntsitud, moderniseeritud. Kui keegi teab öigemat lahendust, andke teada. 

Ma ei saa yle ega ymber säärasest faktist, et meile oli sattunud tuba 7. vöi 8.korrusel, millel oli lahmakas, ca 15 ruutmeetrine rödu. Ilmselt ajas retseptsionist midagi segamini, sellise eest me aastal 2005 vaevalt oleks suutnud maksta. Ma ei uskunud silmi, kui me suhteliselt kitsas ruumis röduust nägime ja selle avasime. Tösi, nii suurt "vabaöhu tantsuplatsi" katuste kohal polnud meile kahele vaja, kuid see andis vöimaluse  lamamistoole vastavalt päikese liikumisele ringi tösta. Önneks polnud teistes körvalnumbrites kylastajaid (rödud oli eraldatud körge, höreda metall-aiaga)

Istusime seal tavaliselt öhtupoolikul linnast naastes - lihtsa eine vötmiseks, mis koosnes samalt tänavalt ostetud veinist, killukesest juustust ja pikast saiast. Vöi ostsime kerge salati kiirsöögikohast KFC, mis oli samuti lähedal. Hommikubuffeed olid väga maitsvad ja  rikkalikud, suurema söömise tegime alles hilisöhtul. Yhesönaga, elasime sisse kohalikku hiliste öhtusöökidega elustiili, välja arvatud asjaolu, et siesta ajal me ei maganud, vaid jalutasime muuseumides vöi parkides. 

Siis väike eine rödul, vöimalik lyhike uinak ja hilisöhtuseks väljaminekuks olime jälle värsked. Rödule naasime öösel ja lebasime veel enne magamaminemist lamamistoolides tekkide all. Kuulasime seal körgel yleval alt kostvat summutatud tänavamelu ja nurga peal musitseerivaid pillimehi. Ikka kitarrid, akordion, löökriistad. Vahel hakkasid inimesed spontaanselt kaasa tantsima. Aga sama kiirelt, kui muusika oli alanud, see ka minu kurvastuseks löppes. Kuid siiski seda oli, kord siin, kord seal; ning arhailised leierkastilood pealekauba. 

Ma loodan, et see on siiani nii ja et tänavadki on sama meeldivalt puhtad...

Tagantjärgi tarkusega hinnates oli see 3-tärni hotell kaugelt parem asutus, kui nii mönedki 4-5 tärni hotellid, milles hiljem olen olnud. 

(Enamasti on neis kyllaltki kallistes hotellides vaated sisehoovidesse ja igasugused muud ootamatud ebameeldivused ning ammugi ei asu need vanalinna sydames).

Hotelli link, sest peale sellist juttu tahaks nii mönigi kindla peale välja minna ja oma raha eest ka midagi saada. Kysige siis röduga tuba :).

Vaatasin tänapäevast, hotelli enda pildigaleriid - selgus, et hotelli on tekkinud ka möned töeliselt modernsed detailid, maalid ja nurgakesed. Aga ausalt öeldes, ega ma ei tea - ehk olid need varemgi...hommikul söime ja kihutasime linnapeale; liftiga söitsime yles-alla ning ega peale söögisaali (mis tundub kyll muutumatult sarnane, isegi toidudki on väljanägemiselt samad) me teistesse majasoppidesse ei vaadanud. 

Ka röduterrassi plastmööbel on nyydseks välja vahetatud väärikama puidust puhkemööbli vastu ning vahe-aedadele on lisatud ka körkjamatid. (Meie kasutasime voodikatet, mis oli yhtlasi ka tuuletökke eest).

Teised modernse aspekti yle mötisklejad

Tehniline: 

Yle pika aja mitte yhtegi fototöötlust! 

Kahel viimasel pildil oli kaamera programm vale, aga need on vaat, et köige meeleolukamad rödupildid (tegelikult oli valgem) - öiste istumiste ajal me pilte ei teinud.

Lipp ja tornid

Fotojahi lingikogu

milline koht?

fotojaht: "milline?"

minu küsimus: milline koht?

Edit: Kummaline, et seekordne paljulubav mäng on siiani nii väheste osavötjatega. Selle kysimuse saab ju mistahes pildi kohta esitada, seega oli see minu jaoks nagu vaba teema. Aga vaba teema peaks ju eriti sobima?

Lubatud lahendus on nyyd yleval (blogi yldlinki klikates pole seda kohe näha, peab vajutama read more peale). 

Naeratused pildiarhiivist

Naeratus Tamperest

Kui see pole naeratuse kvintessents, mis see siis veel on?! Kontrollisin ennast, sest see söna kippus kangesti siia tulema....jah, kvintessents on töesti puhtaim või olulisim osa ehk asja tuum, ytleb Vikipedia.
Söna tuleneb ladinakeelsest väljendist 'quinta essentia' ('viies olemus') -  mis tähendas elementi eetrit, millest Aristoteles pidas koosnevat taevast (!).
Paremini enam ei saanudki välja kukkuda.
Mul pole siin muud kahetseda, kui et see pole minu tehtud foto.
See on pilt pildis - ma pildistasin fotonäituse eksponaati.

Kui keegi tahab teada eellugu, siis oli see säärane:
Mu vana koolikaaslane, keda ma polnud aastaid näinud, elas veel 2009.a. kevadel Tamperes ja me jalutasime raamatukogu vaatama, sest ta tahtis seda huvitavat hoonet mulle näidata. Näitus  "Kanteleen kielin - matka soittimen maailmaan" (tasuta, II korrusel) oli minu suureks heameeleks just samal päeval yles pandud. Öieti alles möne tunni eest, sest meie olime seal 18.mai keskpäeva paiku.                                                    

See oli yks humoorikamaid ja paremaid fotonäitusi, mis mu silmad eales on näinud. Tehtud lusti ja röömuga, vaba eneseiroonilise pilguga oma rahvuseeposele ja muudele rahvuslikele kylgedele, ilmselt midagi Kalevala 2.0 taolist, kui säärane oleks olemas :)
Tahtsin koju jöudes näituse autoritest rohkem teada, sest ma polnud saanud kohapeal keskenduda, kuna samal ajal toimus spontaanselt klaverikontsert - yks mees (selgus, et minu söbra tuttav) astus sisse, pani koti maha ja hakkas improviseerima - mötlesin, et kas Soomes alati juhtubki nii lahedaid asju yhel ja samal ajal - ja siis oligi mu tähelepanu ära hajunud, et ei suutnud näitusele piisavalt keskenduda.                                                      
Köik, mida ma raamatukogu kodulehelt hiljem teada sain, oli
Järj. Kanteleliitto ry  - 18.-31.05.2009


Naeratus Surnumere kaldalt


Kandlemängija naeratus teejuhiks ja eeskujuks, suundusin oma pildiarhiivis kaustasid läbi söeluma, et leida omaenda pildistatud naeratus.
Kuni jöudsin Jordaaniasse:

Kas nad pole sarnased? Piibumees (nii me teda kutsusime) oli meie hotelli teenindaja. Juba öhtupoolikul varakult oli ta platsis ja löi vesipiipe läikima, pärast käis suitsetajate vahel ringi ja pani uut tubakat juurde. Vaikselt ja delikaatselt, nagu köik sealsed töötajad.
See on koht maailmas, kuhu ma väga tagasi tahan, sest sydamesseminevaid naeratusi kogesime kogu perega seal rohkemgi - ainulaadsest kliimast rääkimata.

Soome sisu

Tagasi näitusele. Mida ja keda seal kyll polnud...Väinamöinen ja muud Kalevala tegelased (häbi mulle, paraku ei tunne ma höimurahva eepost kuigi hästi). Ka Lönnrot oli, kust nad vötsid kyll nii sarnased foto-modellid?! Reaalselt elanud suurkujudel olid must-valged fotod vördluseks körvale pandud. Nyyd on mul tuliselt kahju, et ma nii pögusalt sain näitusse syveneda. Aga ma tundsin, et see on midagi vägevat ja ma muudkui pildistasin.

Kandlemängija on oma mänguriista pingile toetanud ning tiivad körvale pannud (need pole kaadrisse jäänud) ja tuleb saunast.
Nyyd on meie kord naeratada, sest kompositsioonis on köik yrgsoomelikud tähtsad asjad kokku sätitud. 

Mr.Linky:  http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=28Sep2011a

Sammaldunud

Samblast puretud

aiapost Norröral on

ehk Pootsmani-aegne?

Alles täna on veidi rohkem aega fotojahi tarvis. 

Käisime paar päeva tagasi Norröra saarel, kus filmiti Tjorveni ja Pootsmani lood. 

Kohe peale sadamast teeleasumist peatus giid yhe suure puu juures, et rääkida yhest vanast maakividest keldrist. Puu all oli koerasita hunnik. Giid viskas naljas: "Ehk on Pootsman siin käinud?"

Saarel olevat hiljuti olnudki yhel kylaelanikul Pootsmaniga sarnanev koer. Ekskursioonil käinud lapsed loomulikult uskusid, et see oli Pootsman, mis siis, et filmi-Pootsman peaks nyyd juba 50-ne aastane olema :).

Minu pildil olevat maja giid ei tutvustanud - see oli selleks liiga uus, aga selle maja tunnevad ilmselt köik ära:

Vöib-olla see vana meremees mäletab neid filmitegemise aegu? Ja vöib-olla on see siin paadisild, kust vanaisa Melker riietega "ujumas käis"?

Löpetuseks veel yks roostes asi loo juurde, mis ilmselt iialgi rooste ei lähe...

Maja lapsepölveunenäost

Umbes 4 aastat tagasi vötsime laenutusest rattad, et veidi meie puhkekoha ymbrust uurida. Mind köitsid kummalised obeliskitaolised tornid mere ääres. Palusin kaaslast peatust teha, tahtsin lähemalt uurima minna ja möne pildi teha. 

Kui me ratastelt maha tulime, avastas ta, et oli rahakoti internetipunkti unustanud ja kihutas kiiresti tagasi. Mul jäi selle töttu veidi aega ringi kolada (meie huviobjekt oli tegelikult veidi kaugemal ja aega vähe, sest pidime öhtuks rattad tagasi viima). Aga  tänu sellele vahejuhtumile avastasin torni tagant maja, mis mind hingepöhjani shokeeris.

Olin sarnast maja lapsena korduvalt unes näinud - teadsin kohe, et see on "minu valge maja". Ehkki obeliskid-tornid oli palju kummalisemad, oli maja see, mis mind täiesti endast välja viis.
Mitte kunagi enne ega pärast laias ilmas ringi reisides pole ykski maja minus säärast tunnet tekitanud - see on ju maja, mida ma tean, olen sääärases elanud vöi olnud...
Ma proovisin ka teisest kyljest läheneda, aga yhel pool oli tihe vösa ja teisel pool myyr, millest ma yle ei näinud. Et rannast vaadata, selleks oleks tulnud kaugelt ringi minna, kahe rattaga ma seda teha ei saanud, teist ratast maha jätta samuti ei riskinud, pealegi oleks kaaslane shoki saanud - ka mina kadunud!

Varsti oli ta önnelikult tagasi - rahakott oli olnud hämaras tooli all, vedas, et keegi ei näinud...aga ikkagi oli käimisega aega läinud ja me kiirustasime edasi.
Maja jäi aga mu mötetesse. Kas ma näen veel seda kunagi oma elus?
Vöib-olla see kaotab oma unenäolisuse, kui ma saan seda ka lähemalt vaadelda; vöi kui önnestuks koguni hoovi astuda?


PS. kui keegi teab obeliskide otstarvet, andke märku. Pidid olema Hispaania kodusöja päevilt, aga kohalikud olid selle kysimuse juures ysna kidakeelsed. Kuna ma ei oska hispaania keelt, ja nemad enamasti inglise keelt, siis seda enam.
(Mallorca, Alcúdia ymbruses)

Horisont

Objekt silmapiiril

7x zoom

Pildistatud fotojahile möeldes möned päevad tagasi.

http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=20May2011

Projekt Üks teise sees II

Rist sôôri sees, pilt arvuti sees

Rist sôôri sees, pilt arvuti sees


Ristimärk ei ole vist minu jaoks. Minu kujund on sôôr. Sümboolikasse ja esoteerikasse laskumata ütlen niimoodi lihtsalt tunde järgi*. 


Aga ristiga pole nii, nagu hommikuga oli, et "polnud kuidagi". Hommmikuga on teised lood - parimad neist pööravad eelmise hinnangu pea peale - siis vÔib öelda, et "hommik on vägagi" (hea aeg), mis siis, et rutiinne hommik seda pole; aga rist kuulub teistsugusesse kategooriasse ja "pole kunagi kuidagi"(olemuslikult meeldinud). 


Mitte, et mulle kohe kuidagi ei meeldi ristid, kui religioossed sümbolid - sest see on vist paljudel esimene assotsiatsioon - surnuaial on nad omal kohal, eriti maalilised on need vanad raidristid juba arusaamatuks kulunud kirjadega. Köige rohkem peaks mulle istuma siis rôngasristid, kui nüüd iseendale psühholoogi mängida. 
Kes teab, mönda sellist ehk olen isegi pildistanud, küll rohkem üldise maastiku, valguse ja muude pildiliste kauniduste töttu.
Aga kuna mul pole ikka veel oma arvutit pildipangaga, töötlusprogrammist rääkimata, siis ajan läbi ilma oma huvitavate ristide esitluseta, olgu nad siis mis ristid tahes. 
Kahju on ühest taevasest ristist, mille pilt mul esimesena silme ette tuli, aga mis sest rääkida, mida pole.
Ja on see, mis on, seega internetist. Harmooniline täius ise.

Vitruviuse mees**

Ristitemaatikat veel, piltide kujul: http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=30Mar2011


___________________________________________________________




* on üks seik, mille järgi vöiks arvata, et mind on programmeeritud riste mitte sallima, aga mulle ei istunud rist kui kujund visuaalselt, olemuslikult juba enne...seega see vist ei tööta. 
Nimelt 90-ndate alguses sensitiivne inimese nägemuse kohaselt peaks ma kandma talismanina ketti ilma ristita, ilma mingi kujundita.
Ma oleks sellise jutu ühest kôrvast sisse ja teisest välja lasknud (ma ei kandud siis üldse mingeid kette), kui ta poleks ka paberile pannud kôik mu küsimuste vastused - ilma mind tundmata, nägemata ja küsimusi tegelikult saamata...(me andsime talle margiga, aadressiga ümbrikud valge paberilehega ja tema tegi kodus vastused ja saatis meile ära). Keegi küsis, kust ta meie jaoks selle info vôtab - ta ei teadnud seda isegi, ütles, et küll käed trükivad. 
See tuli mulle alles praegu meelde. Olen unustanud selle inimese nime, välimuse ja köik muud üksikasjad, nagu ka selle, millise grupi koosseisus me temaga kohtusime.(Kui ma ei eksi, oli ta endine ôpetaja L.-Eestist). 
Kui keegi teab, vÔiks siin hea sônaga meenutada. Sest tema tekst oli väga lohutav ja positiivne, nagu kôrgemalt nähtud ja teadvel ka mu esivanematest. Veidi kôhe, kas pole?


**Antiikses Roomas elanud arhitekti Vitruviuse poolt väljapakutud proportsioonide põhjal kujundas Leonardo (da Vinci) täiusliku inimese figuuri. Vihase näoga mees da Vinci joonistel võiks aga igati rahul olla - teda peetakse tänapäeval maailma tuntuimaks joonistuseks.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=a4e94a6a-9e82-4165-95d4-4bf7b2b4b461

Hommik

 käeharjutus Corel'is aastast 2003

Hommikuga ei ole kuidagi...

See on parafraas mu tuttava vastusest, kui ma küsin, kuidas tal internetiga lood on.
" S internetom? Nu znaesh, nikak."

Küsin seda küsimust temaga kohtudes iga kord, aga vastus on alati sama - pole kuidagi.

Nii minugagi, ei mingit lootust paremusele. Kui kella sihverplaat pörnitseb magusalt magavat öökulli (=mind) kella kaheksa paiku, siisi ongi mitte kuidagi. Lapsest saadik raske hommikuse unega olnul on kalduvus alles öhtul 'elama hakata'. Aga kellele on vaja uimast töötajat, kes ainult nohiseb vöi kurdab madalat vereröhku ja vajab liitrite kaupa ergutavat jooki! Kuni iseenda tööandja polnud, sai töökohadki öhtusemad valitud, kui vähegi vöimalik oli.
Vöite arvata, et kaamera mu käes hommikul just see esimene ese ei ole. Ikka kruusi sang, ja kruusis on kohv - kange, must ja möru! Sealt edasi vöib ringi vaatama hakata...

8.25

Täitsa ime, et ma seni oma elu ilusaimad pildid sain siiski varasel tunnil.
Neil päevil oli küll nii, et jooksin otse voodist mitmel järjestikusel hommikul  vabatahtlikult(!) terrassile - nagu oleks kuri kannul - ja tegin pilte.
Lihtsalt nöiduslikult ilus oli. Ühe korra juhtunud nägema, ei saanud teistelgi hommikutel magada, ärkasin ilma kellatagi..

Fotojahi 2010.aasta parimate piltide teema all, kohal nr.1 on üks sellest seeriast juba üleval.
See körvalolev pole näha olnud. Siin on üks kaval detail vihmaveetoruga, kui keegi viitsib suuremaks klikata.
Nimelt terrassi ehitades sai vihmaveetoru lahti vöetud ja ylemine osa metsa poole pööratud. Nii et korralikuks pildiks vähe imelik variant.

Hakkasin pildikaustu sirvima, et leida veel hommikusi vötteid. Ennelöunasi pilte on, aga need AM-kellaajaga fotod on juba peaaegu keskpäeva lähedal, neist ei leia enam seda tunnet, mis tekib, kui näiteks kuulata Cat Stevens'i "Morning Has Broken" - köige hommikusem viis, mida tean.
Mötlesingi, et kui ma piltidega hätta jään, panen kuulamiseks vaid sellesama laulu: http://www.youtube.com/watch?v=e0TInLOJuUM
Taustaks on seal kauneid looduspilte ka.

Aga siis tuli meelde, et reisidel ei saa kaua magada ja samas on ka sisemine valmidus pilte teha suurem, kui muidu. Reisipildid päästsid. Nönda sain mönedki varahommikused vötted üles panna.
Köigepealt veetranspordi teemalised:

05.42
Turu (Turku, Åbo)

10.13
Kreta, Kokkini Hani, Knossos Beach

10.23
Riga, Daugava jöesadam

Ja olmeteemalised:

07.50
Iraklion, Kreta

09.13
Abu Dhabi

09.50
Sineu,  Mallorca

Järgneva pildi kellaaeg on teadmata, sest ma ei seadistanud kaamerat kohalikule ajale. Hommikusöögi, mis oli üsna varane, olin igatahes sisse maganud. Sealsamas rödul oli see toimunudki...kuid nyyd oli see inimtühi.
Aga väga hilja see polnud, ehkki mu ajataju oli jet-lag'i töttu sassis, usun, et oli umbes kell 10 hommikul.

Santa Barbara

One sunny day

I'll get back again

Somehow, someway

But I don't know when

California Blue

oh, California Blue

Instrumentaalne variant asjakohase slaidishow'ga http://www.youtube.com/watch?v=X1Bhgl3izdU