Pehme maandumine

Enda ja kaamera proovilepaneku kohti (fotomeemid)

Leidsin täna rootsi pildimeeme sirvides Twiggy:

Ysna head pildid, yhtlase kvaliteediga - nii sygavale blogisse, kui mul oli aega vaadata. (Kuulumist G+ ridadesse veel pole uurinud).
Jah, ma alles unistan uuest kaamerast, aga tal on see ammu (umbes selles kategoorias nagu ma endale tahaks) olemas, nagu enamusel sygavama fotohuviga pildistajatel - seega oli huvitav vaadata, mida yks andunud fotomeemidest osavötja on yles pannud.
Sympaatne on ka see, et Twiggy ei pane yles muid, kui omi pilte (leidsin täna veel yhe väga pöneva blogi, aga seal oli raske aru saada, kelle töid oli kasutatud; osa oli omaniku, Eva Trilliani pildid, osa aga kusagilt netist vöetud, ilma mingi märkuseta foto juures).
Kuid see poleks veel piisav olnud siin Twiggy'st kirjutada, fantastilisi fotograafe on maailm täis. On veel kaks asja - ta postitused on enamasti ka inglise keelde pandud; ja mis peamine - ta on kokku kogunud köikvöimalikud tuntud meemid, mida internetis on leida ja pannud need yles nädalapäevade kaupa. Link läheb otse päise alt.
Nagu ma kunagi kusagil ytlesin, yhelgi päeval alla 3 fotomeemi ei tulnud! Nostalgia tuli peale: Macro Monday, Ruby Tuesday, ABC Wednesday, Thursday Challenge, Skywatch Friday, Weekend Flowers, Scenic Sunday, Camera critters - kui ainult nimetada neid, millest ma ise olen rohkem vöi vähem osa vötnud. (Pisteliselt olen osa vötnud enamatest, aga töin iga nädalalpäeva kohta ainult yhe näite).
Kuid nimekirjas on ka selliseid, millest ma polnud kuulnudki ja mis tundusid väga huvitavad, lisan need ainult nime pöhjal (tegelikkus vöib osutuda muidugi teistsuguseks, aga ajapuudusel ma täna ei syvene): Nature Footsteps Waters, Nature Notes, Ein stück himmel, Black and White Wednesday, 52 Photos Project, Midweek Blues, Weekend Reflections.
Ausalt öeldes on paljud meemid parajad jamad - kas pole osavötjad piisavalt huvitavad fotograafid (hunnikute kaupa keskpärasust on tavaline nähtus), vöi on keskkond  lehvide-lillekestega ylekujundatud buduaarileht; vöi muidu 'vilede ja kelladega' väsitavalt kirev sait. Vahel on aga meem, eriti hea meem, liiga osavöturohke, ei jöua nähtut hallata.
Kuid nagu Twiggy meemikogust näha, valikuvöimalus enda proovilepanekuks on suur. Mida igavam on meem, seda rohkem on vöimalus enda piltide vastu huvi tekitada; ja vastupidi, mida tugevama tasemega on meem, seda rohkem on öppimismaterjali endale: kuidas sama ylesande lahendab proff ja kuidas mina ise...
Oleks ainult rohekm aega syveneda...ise olen vabu minuteid leidnud pöhiliselt telekavaatamise ning igapäevase ajakirjanduse lugemise arvelt. See on päris arvestatav kogus aega loomingu jaoks.

Lisan ka yhe toreda pildi Twiggy'lt

Kunstinäitus: MICHAEL PERLMUTTER, Fotograafia – Filateelia

Konstutställning: MICHAEL PERLMUTTER, Fotografi – Filateli: Ett av många gratis evenemang på www.gratisistockholm.nu

Michael on Rootsis elav ameeriklane, arhitektuurifotograaf, kes näeb siinset kultuuri veidi teisest vaatenurgast. Fotonäitus on Rootsi 18.sajandi kahhelahjudest. Kahe kunstniku foto pöhjal on Rootsi Post välja andnud ka margid, sellest siis näituse seos filateeliaga.

Näitusel olevad tööd on välja antud August-preemiaga hinnatud raamatus "Rootsi kahhelahjud: 1700 aastate Marieberg'i ja Rörstrand'i toodang" , tekst Susanna Scherman.
Näitust saab vaadata: Main Gallery, Linnegatan 19, Stockholm
Aeg: 5 detsember 2013 - 13 veebruar 2014
Tahan näitust ise pyhade ajal vaatama minna, siis ehk pikemalt.

Väga tore ja pöhjalik tekst on autorilt, räägib Michael Perlmutter :

Arva ära! Guess! Gissa!

Nädala fototriss *on seekord väga eriline, vöimalik et vötan osa.
Nimelt on seekord vaba teema, aga teistele äraarvaniseks. Kolm pilti peavad olema yhel ja samal teemal - st neid peab yhendama mingi 'punane löng', mis ytleb vaatajale ära, millest pildi postitaja mötles, mida ta oleks teema nimeks pannud...
Aga postitaja ise nime ei pane ja ette ei tohiks ka kusagil all väikses kirjas öelda, siis pole ju enam pönev. Vaatasin möned tööd läbi, oli yks, kes oli vastuse ette andnud.

Postitada ja juttu vöib ajada inglise keeles, seda näitab ka fototrissi körvalveerus olev ingliskeelne sissejuhataus.
Kui ma midagi postitan - siis siia samasse, avapildi alla.
Aega on järgmise pyhapäevani.

* (means something like Photo triplet)

Jay Patel - öppetund nr.2 - mängides kiirusega

Here is an article that describes how the shutterspeed impacts your photos. In this article I describe the fieldwork we go through to select the shutterspeed to capture desired colors and details.
(http://www.jaypatelphotography.com/photography/quick-tips/playing-with-shutter-speed)

Do you select the Shutterspeed to produce a specific purpose?

Feel free to share examples. (G+)

Jay Patel - kuidas teha loodusfotot tihedas metsas

BEST VIEWED LARGE

Spring is coming and the question is where to go shoot next? If you have not visited Redwood Forest National Park in spring I would highly recommend you do so. I arrived at the park in pouring rain...and next day when I wander into the woods I was greeted with a breathtaking site of the pink rhododendron in full bloom.

How was this image created?
It is difficult to shoot in a cluttered place like a forest and so for me this was a exercise in composition. I used hyperfocal distance to get as close to the flowers as possible so that they would stand out in the image. I selected a patch of flowers surrounded by the green to create a fresh spring mood and to further make the flowers more visible by using principle of complementary colors.

Enjoy and Share.

Jay Patel on ammusest ajast mul silma jäänud ja blogrollis yleval. Nyyd siis ka yks imeilus töö, väikse öpetussönaga pealegi.

Miks Photoshop rikub maastikupilte?

See on artikkel, mille pealkiri möjus nii intrigeerivalt, et pidin teada saama, milles asi. Juhtum oli veel pörutavam, kui ma arvasin.
Niisiis, siin on foto, mis vöitis inglise yhe prestiizhikama fotovöistluse Landscape Photographer of The Year  auhinna (£ 10 000) ja see auhind vöeti tagasi!



Vöistlust sponsoreerisid Epson, The Sunday Times Magazine ja The National Theatre.
Dramaatiline pööre toimus siis, kui teised fotograafid tegid märkuse, et pilti on tugevalt töödeldud (on lisatud pilved, mida originaalil varem polnud; vöi et varjud langesid vales suunas).
David Byrne, töö autor kaitses oma tööd, väites, et pilditöötlus on 100 aastat vana vöte; et ta käsitleb oma tööd kui "kunsti" ja et puritaanlased on muidugi sellepärast pettunud.

Need kolm vastuväidet näitavad täpselt ära, kus asub piirjoon puhta fotokunsti ja töödeldud fotokunsti vahel.
Byrne'i arvates on puritaanlane igatahes töötluse vastu ja loomulikult pole sellel sönal tema poolt väljaöelduna positiivset tähendust.

Mind ennast on see kysimus ammuilma huvitanud. Möned aastatd tagasi kysisin yhel näitusel tuntud rootsi fotograafilt arvamust. Ta oli väljas väga körgetasemeliste natyyrmortidega, mis mulle väga meeldisid ja selgus, et ykski neist polnud töödeldud, isegi mitte löigatud. Endine pressifotograaf, väga heade tehnilise teadmiste ning varustusega teeb nyyd stuudiofotosid nii, et järeltöötlust pole vaja, ta välistab selle yldse. Puhas fotokunst, mida saab harrastada stuudios, kus on abiks prozhekorid, statiiv ja muu spetsiaalne tehniline baas ning palju aega katsetamiseks.
See könelus toimus ajal, kus ma olin just töötlusest suurde vaimustusse sattunud. Aga sellisest töötlusest, mis andis kiiruga tehtud vöttele uue elu.
Maastikupildid saab välja löigata elektriliinid, veidi saab järele aidata tolmust puhastades jms nipet-näpet. Ma arvan, et sellist väikest töötlust kasutavad nyyd paljud maastikufotograafid. Teine asi on juba teha pöhimöttelisi muudatusi, näiteks muuta sinine taevas oranzhiks, et saada loojangu muljet - samas kui iga fotograaf teab, et mitte ainult loojangutaevas pole see, mis efekti annab, vaid et kogu valgus tervikuna, mis värvib eriliselt köike, mis pildile jääb. Milleks siis teha kunstlikult loojangut, kui niikuinii naturaalsust pole vöimalik saavutada? Sama oli ju ka Byrne' tööga.

Kus yldse on piir mida vöib ja mida mitte?
On selge, et Byrne oli selle piiri yletanud. Artikli autor arvab, et Byrne'l poleks vaja olnud lisada pilvi vöi muuta varje, kuna tema pildid on olnud ausad ja ilusad; ja et maastikufoto ei vaja yldse nii jöulist vahelesegamist.
Löpuks on ka huvitav, kuidas keegi zhyriist ei märganud nii ilmseid muudatusi, et fotograafid ise pidid häält töstma.

Artikli autor on loodusfotograaf Declan O'Neill Uus-Meremaalt.
www.newzealandscape.com.

Foto+tekstuur

Ometi leidsin midagi, mida olin kaua aega alateadlikult igatsenud näha saada. Selleks on foto, mis näeb samal ajal välja nagu maal. Foto ja tekstuuri kombinatsioon yhesönaga! Olen vihjamisi säärasest ideaalist ennegi kirjutanud, aga ega ma ei teadnud isegi, kuidas seda tulemust saavutada,  iPhone "vanapildi" näidised poleks mind rahuldanud. Ja eks neid kaameraid on teisigi, kuhu sarnane näidisvorm on juba sisse ehitatud.

Aga kui ma neid pilte G+-s nägin, karjusin heureka!

Foggy Farm, Allan Cabrera

Forest, Cyril Bosselut

Phenicopterus Ruber, Gemma Costa

Möni foto ongi algselt selline, et pole vaja palju järele aidata. On programme (näiteks tuntumatest Photoshop), mille abil on vöimalik oma foto ja valmis tekstuurimuster yhendada, kuid ma kujutan ette, et pikapeale tyytavad vamis tekstuurid ära. Mäletan, kuidas omal ajal Corel'i vinjetivormid ning "justkui ölimaal" ja muud sellised valmis lahendused ruttu igavaks muutusid. Aga aeg on edasi läinud ja nyyd tundub vöimalusi palju rohkem olema. Vöib aga juhtuda, et säärane kombineerimine siiski ära tyytab. Kui selleks ajaks maalilisusest isu otsa ei saa, hakkan maalima; aga kui saab, siis jälle puhtaid ja klaare fotosid tegema. Vöi leian mingi muu tehnika, mille poole pyyda.

Eks päris kunstnikud kasutavad oma eesmärgi saavutamiseks loomingulist viisi, fotograafika vöimalusi. Mulle kui amatöörile muidugi on viimane, ylikoolis öpitav distsipliin kaugelt yle jöu, aga mönda programmi tahaks kyll proovida.
Tunne ytleb, et Texture Blend Photography , nagu G+-s yks grupp Gemma Costa juhendamisel on juba moodustunud, saab olema juba loomuldaselt minu pikaaejaline huviobjekt. Sellega stiiliga saan kohe tegelema asuda, niipea, kui programmi leian.
Loomulikult on ka parem kaamera endiselt eesmärgiks.

David LaChapelle näitus Fotografiskas

...hakkab varsti löppema.

David LaChapelle on sellise väljenduslaadiga kunstnik, kes kindlasti kedagi yksköikseks ei jäta. Mind kyll mitte.
Ma mäletan skandaali Peeter Lauritsa "Pyha öhtusöömaaja" pärast Moskva näitusel.

Peeter Laurits "Püha öhtusöömaaeg"

Kuid mida öigeusklikud Davidiga teeks, seda ma ette ei kujuta, kuid mitte "Pyha öhtusöömaja" piltide pärast. See on siin ju päris viisakas olukord:

David LaChapelle "Pyha öhtusöömaaeg"

Tegelikult meeldib mulle sel teemal Lauritsa töö palju rohkem, sest ta on veel 'hullem', kui LaChapell'i oma, aga mis peaasi, see on kypse kunstiku töö.


Kuid ma pidin rääkima LaChapelle'st...aga mis tast ikka rääkida, kes tahab, vaatab Wikist ise.
Eks temagi on juba 30 aastat oma vagu ajanud ja Ameerikamaa kombel omas elemendis olles loonud värvikirevaid pildilisi mänge, kompositsioone ja happeninge; teinud videoid ja andnud välja hämmastava hulga fotoraamatuid. Nii et mitte kuidagi ei saa öelda, et ta poleks kyps kunstnik. Näitused maailma esinduslikes galeriides peale selle.
Muide, Stockholmis on näitus avatud ainult 3.märstini, reisi planeerimiseks on see väike aeg tegelikult!
Siin on ingliskeelne link näitusest (koos slaidishow'ga).

Lisan ka mulle tulnud uudiskirja veebilingi.

Soojust ja röömu talvesse

Thomas Hawk
Two Hearts

Thomas Hawk (Piemont, CA), pilt albumist San Francisco

T.H-i töödest, segadusest Instagrammiga;  minu kogemusest stiilipidudega ning kostüümide laenutamisest loe edasi siit:

Instagram, saatan ja sina

http://kennethjarecke.typepad.com/mostly_true/2012/10/instagram-the-devil-and-you.html

Saatanale meeldib, kui ajakirjanik kasutab Instgram'i*
Selle taga on lubadus pisut fame'i saada ja önne toob ta ka - seda kyll Instagram'i omanikele (programm sai yleöö väärtuslikamaks, kui New York Times)
Lisan ka pildi, sest mis on lugu ilma pildita? Önneks oli loo juures just pilt orkaan Sandy ajast - kasutajalt TitiYu
Lyhidalt jutu möte: Orkaan Sandy ajal tehtud fotod on enamus väga viletsa kvaliteediga. On yksikuid häid, aga väga vähe. Vöib-olla olid toimetajad ylepea höivatud saadud pilte sirvides, aga  nii Washington Post kui ka New York Times palusid lugejatel saata tasuta pilte. Vöib arvata, et need köik tulid mobiilidelt...kuhu jääb suurte toimetuste väärikus?

Täpsemalt siit:

Dropbox - programm, mis teeb mälupulga vanamoodsaks?

Pealkiri on vöetud siit. Ja on veel öeldud:
"Selle asemel, et viia faile ise yhest kohast teise, teeb seda sinu eest arvuti ja internet". Aga vöib ka öelda, et pealkiri on ebaloogiline - see oleks nagu vörrelda kahte eri aparaati - triikrauda ja tv-d.

Olen Dropbox'i korra kasutanud ja arvatavasti jäängi seda tegema. Selle ja sama yhe eesmärgiga - suurte pildifailide kiireks vahetuseks, mida varem sai tehtud meili teel, yhekaupa ja/vöi pilte vähendades. Vöi ykshaaval Skype's yles-alla laadides.

Edasi veel siit: