Soojust ja röömu talvesse

Thomas Hawk
Two Hearts

Thomas Hawk (Piemont, CA), pilt albumist San Francisco

T.H-i töödest, segadusest Instagrammiga;  minu kogemusest stiilipidudega ning kostüümide laenutamisest loe edasi siit:



Makrost portreeni, porteest maastikuni - igas pildis on mingi vigur vöi omapära. Palju on silte-tänavareklaame, arhitektuuridetaile ja töötlusi, aga ka must-valgeid portreid. Ebatavalised rakursid, ootamatud värvid vöi värvide puudumine, kummalised struktuurid.
Imeline elu omas absurdsuses, nagu ta ise ytleb.
Igavad need pildid igatahes pole.
Tähelepanuväärne tekst on ka tema enesetutvustus (vt read more), kus ta mainib elu lyhidust, Kerouac'i, Bukowskit ja Warhol'i ning vördleb ennast fotograafiavabrikuna, kus enamik pilte on toormaterjal, mida vöib vaja minna elus kunagi hiljem.
Tuttav tunne. Aga see, mis sellest "vabrikust" väljub, on vaatamist väärt.
Teisi Thomas,e profiile: https://www.facebook.com/thomashawk
http://thomashawk.smugmug.com/

Tahtsin selle postitusega julgustada inimesi löbusaid rollimänge ette vötma.
Olen ise juba mitukymmned aastat suures vaimustuses stiilipidudest, kus yheks öhtuks vöid kehastuda kellekski teiseks. Meenutan soojusega esimest pidu, kunstitudengite yritust teemal 1920-ndad , kus tänu korraldajatele oli köik ylimalt stiilne ja naljakas. Köigil olid väga vinged kostyymid ja isegi visiitkaardid ning ettevalmistatud stsenaarium oma looga; musjöö Lapin vöttis saabujaid isiklikult vastu frakis, punane nelk nööpaugus. Mängis toruga grammafon ja serviisid olid ehtsad. Isegi kerjus, kes istus maja (Suur-Kloostri 11 on praegugi kunstiylikooli yks osakond)  juures värava ees, oli ajastust. Pärast jalutasime vanalinnas, pika pitsiga sigaretid kahe sörme vahel ja imestasime osasse sisseelades: vuih, mis tyybid, aih, mis sildid ja keeled! Pyydsime ette kujutada, mida mötleks ajamasinasse sattunud ja nöuka-aega maandunud  Pätsu-aegse jöukasse kesklassi kuuluv daam.

Hiljem sai perepidudel käidud ja lustitud juba vabamas öhkonnas. Kuid sel ajal mu Estonia-teatri tutvus enam ei töötanud ja tuli endal välja möelda, mida selga panna, aga see oli yks igavene peavalu.
Tihti jääb täiusest puudu öige kostyym ja lisand - vaatamata leidlikkusele vöi loomingulisusele olemasolevat kombineerida. Selge see, et professionaalne kostyym vähendaks stressi ja suurendaks etteaste efekti. Nyyd on needsamad staazhikad stiilipidude korraldajad ise ette vötnud rahvast hädast välja aidata.

Voilà! Siin see kostüümilaenutus on: https://www.facebook.com/kostyymikontor?fref=ts
Esialgu Fb-s, asja edenedes tuleb koduleht ka.
Pean mainima, et kostyymikontori varustus on juba praegu muljetavaldav ja täieneb iga päevaga.
Mötlesin, et kas ma ka täna leiaks midagi 20-ndatest:

 Aga milles kysimus? Kogu pere saab ymberkehastumisevöimaluse.


30.01.13

Jätkan Thomas Hawk'iga. San Francisco albumis on palju ägedaid pilte, aga seda seal ei ole: vöetud telefoniga, nagu nelinurksest formaadist aru saada, Instagram formaadis. Thomas arvab , et Instagrammilt tulnud hoiuatus käis just selle pildi kohta. Et pole viisakas, on rikutud reegleid jne. Hoiatus oli ametlik ja kölas päris tösiselt.
G+-s sai nalja selle juhtumi yle, aga tegelikult...

Thomas Hawk "No apology"

G+
Thomas Hawk enda kohta:

Tutvustustekst

Making Your G+ Experience More Beautiful One Photograph at a Time

Tutvustus

Sometimes I like to think of myself as a photography factory. I see my photographs mostly as raw material for projects that might be worked on at some point later on in life.

We all have but a short time on this earth. As slow as time can be it is also fast, swift, furious and mighty and then it’s over. Jack Kerouac is dead. Andy Warhol is dead. Garry Winogrand is dead. Lee Friedlander, Stephen Shore and William Eggleston are not dead yet, but probably will be at some point. Charles Bukowski once said that endurance was more important than truth. Charles Bukowski's now dead.

When I'm not taking or processing the pictures I'm mostly thinking about the pictures. I'm trying to publish a library of 1,000,000 finished, processed photographs before I die.

The absurdity of my obsessive compulsive view on photography is not lost on me. But it is the absurdity of life that I find most beautiful of all. Where Sisyphus had his stone I have my camera and a bag full of lenses.

Document, explore, lather, rinse, repeat. Photography for me then becomes a kind of hyperactivity, loosely arranged and presented. My work is less about individual images and instead more about the power of a massive amount of excessive and disjointed images where stories, characters and places sometimes stay and other times reappear or disappear entirely for no good reason at all.

Most of my images are Creative Commons licensed, non commercial with attribution.  If you'd like to use any CC licensed images for non commercial or personal purposes feel free.  If you'd like to use any of my images commercially, please contact me.

Pinned to Jack Kerouac's wall to inspire his writing:  "Art is the highest task and the proper metaphysical activity of this life." -Nietzsche

"Don't think about making art. Just get it done. Let everyone else decide if it's good or bad, whether they love it or hate it. While they're deciding, make even more art." - Andy Warhol