Vahel ei saada vöi tooda asju mälestuseks, vaid neid jäetakse...
(leitud objekt jäi kaamera ette Björnfjället- Riksgränsen piirkonnas, Rootsi-Norra piiri lähedal).
Midagi samal teemal: http://teisesahtlilood.blogspot.com/2010/11/keskkoopaikest-jahtimas.html

Oi, kuidas mulle need kivist moodustised meelidvad!
ReplyDeleteMulle ka meeldib ja alati tahaks nende kohta ka seda lugu kuulda aga paraku pole alati giidi käepärast.
ReplyDeletehea pilt :) Kivilugu :)
ReplyDeletepilt on ilus, küllap ka lugu... kivid on lemmikud :)
ReplyDeleteükspäev ma teen samasuguse. ei, ilusama, vot siis tulete kõik veel pildistama :)
ReplyDeleteKividest samba teemat olen päris mitmes norra filmis näinud. Ilus komme!
ReplyDeleteAlul mõtlesin, et Vancouveri OM maskott...
ReplyDeleteSiis tahtsin küsida: lähedal kapsaaeda polegi?
Seejärel: kivisõda on pärast tuumasõda?
Lõpuks kaesin, et maailma keskpunkt on X-ina ärr toodud. (Kae parempoolse valeva tipu alla)
Tänud köigile vaatamast ja neile ka, kes sönakse kostsid! Aga töepoolest, kui needsamused kivihunnikud meeldivad, laskem aga kätel käia! Nii nagu ma jätkulingis sel teemal välja pakkusin, kuidas meie väike tydruk omale kah kivikuhja tegi ja kirjagi sinna alla sokutas.
ReplyDelete@A.I.V.O. - mina näen Y-t ka :). Tead, ime on see, et seal oli tillukesi suvemajakesi nende köledate kaljude peal, kuid ilmselt mitte kapsamaaga:) uurisin kes siuksel kuumaastikul kyll suvitavad, pidid olema kalamehed. Sääl ju mägijögesid kyll.
Nüüd, kus sa seda igrekit mainisid, vaatasin uuesti ning tõepoolest - seal ta on.
ReplyDeleteÄkki on mingi sõnum kaljudesse tahutud, mida maa päält ei suvatse märgata, küll aga kosmosest.
No ses mõttes nagu Nazca Peruus...