Hunt ja seitse kitsetalle

...ja mis neist järele jäi

Pikk koolivaheaja-nädal puhkust löppes alles täna. Nägin selle aja jooksul mitmeid asju, mida oli seitse, aga kummitama jäi muinasjutt seitsmest kitsetallest. Sest maamaja  juurest leidsime midagi, mis näitas, et eelmisel nädalal lumel nähtud suured käpajäljed polnud töesti koera omad olnud.

Otsisin teksti hingamispäevaks, olgu siis vöi kymnendat käsku, sest seekord polnud mingit tahtmist arvuti juurde minna. Arvud, olgu nad vöi maagilised, ei köitnud mind pildistama.

aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!

Aga leidsin veel selle:

«Sellepärast ärgu ükski mõistku kohut teie üle sööma või jooma ja pühade või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on vaid tulevaste asjade vari, kuna ihu on Kristuse oma. Ärgu siis teie võiduandi teilt riisugu ükski, kellele meeldib alandlikkus ja inglite austamine ning kes tungib sellesse, mis ta nägemuses on näinud, lastes ilmaasjata ennast täis puhuda oma lihaliku meele poolt, ja kes ei pea kinni peast, kelles kogu ihu kokku liidetakse ja koos hoitakse kõõluste ja sidemete abil ning kasvab Jumala poolt seatud kasvamist. 
Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnud maailma algjõududele, miks te siis, nagu elaksite maailmas, lasete endile teha määrusi: «Ära puuduta! Ära maitse! Ära katsu käega!» - seda, mis kõik on määratud kadumisele kulutamise teel - inimeste käskude ja õpetuste järgi? Sel kõigel on küll tarkuse nägu omatehtud jumalateenistuse, alandlikkuse ja ihu kurnamise tõttu, aga mis on ilma erilise väärtuseta ja mis sünnib liha rahuldamiseks. Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnuist üles tõusnud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Mõelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal!» 
(Kl 2:16-3:2)

Sobib ju ka?
Juurde kuulasin Tônis Mägi "Tarkust"

Mr.Linky teemale "Seitse"