...ja rohujuure tasand.
15.juuli, pyhapäev. Jätkulugu
Lubasin selle värvika sambla kohta veidi uurimistööd teha. Nagu alati, ajas targa raamatu* sirvimine mind veel enam segadusse - samblaid on palju ja nad on ysna sarnased. Ka karusambla perekonnas on mitmeid eri liike. Önneks on raamatus kryptogaame** vaadeldud kasvukoha järgi ja tundub, et olen leidnud meie kaljusest männimetsast palu-karusambla (polytrichum juniperinum'i).Netist sammalde kohta uurida on veel raskem, eriti, kui ligilähedaselt nimetust ei tea. Yks harvu kordi, kus raamat yletas netti kiiruse ja selguse poolest.
Kuid ka internetiavarustest sain huvitavat infot. Sattusin toreda iirlasest blogija peale, kellel on kaks suurt huvi - loodus ja söögitegemine. Tundub, et mees on sygavuti läinud mölemal alal, sest näiteks on vähe neid, kes aru saavad sammaltaimede sugulisest paljunemisest vöi omavad köiki Julia Child'i kokaraamatute köiteid.Ta näitas oma taset hariliku karusambla e käolina näitel siin, aga eriti siin! (vt. ka kommentaariumi).
Eelmine kord leidsin kusagilt mujalt ka joonistatud skeemi, aga ytlen ausalt, mulle on sammalde paljunemine kosmoseteadus. Nii et Voldemar-Augustil vöib öigus olla...
Peale raamatus pusimist vötsin kaamera ja läksin metsa. Kerge vaevaga leidsin oma aprillis vöi mais (kahjuks ei leidnud esialgset faili) pildistatud sammaltaime yles - ere laik nagu punane pea paistis metsas kaugelt silma. Nyyd oli ka allpool rohelist osa näha:
* "Vår flora i färg. Kryptogamer"
![]() |
| seened+vetikad=samblikud |
Muide, krüptogaamidest on taimed ainult samblad; samblikud on seente ja vetikate symbioos; ja seened...on seened.
Samblikud on need "plärakad" (körvaloleval pildil), millel puuduvad taimele omased lehe-ja varretaolised osad.
Köik kryptogaamid paljunevad eostega. (Eosed on mikroskoopilised ja väga lihtsad osakesed - vörreldes seemne kui paljunemisvahendiga, mis on eose e. spoori körval suur ja keeruline looduse ime).
Samas, sammalde 'suguelu' tundub mulle nii keeruline (ja mitte ainult mulle), et sellest on ka minust palju targematel raske aru saada.
Niisiis rohujuure tasandile minemine andis mulle rohkem teadmisi sammalde kohta, kui ma eales koolis omandasin. Ja seda ainult paari tunniga. Teen sellest järelduse, et koolis tuleks öppida teatmikest materjali leidma ja loogiliselt mötlema, mitte tuimalt asju pähe taguda. Nagu minult nöuti ja vist praegugi veel nöutakse.
Linke:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_karusammal
http://et.wikipedia.org/wiki/Eos
http://donegal-wildlife.blogspot.se/



Olen nii tume ja ei tea mitte, millega on tegu ...? :D Aga selle tasandi vaade on hää :)
ReplyDeleteSammaltaim, aga päris kindel pole, kas on harilik karusammal vöi mitte (öigemini on pildil sambla sporofyydid, millega taim paljuneb), nädalalöpus maal saan targast raamatust täpsemalt uurida.
DeleteOi, ma ju pildistasin ka neid kevadel. Lahedad asjad.
ReplyDeleteKui neid puid seal taga poleks, ega ei ütlekski kohe et see pilt meie planeedil tehtud on.
ReplyDeletekoosolek :) ja koos olek, sugulased. :) ma vaatasin vana rohtu seal all, nii korrapäraselt vana :)
ReplyDeleteTänu põhjaliku vastuse ja uurimistöö eest! Teravat silma ja kauneid klõpse ;)
ReplyDeleteJah, oma sipelgarajal näeb möndagi...kes see oligi, kes nimetas netis surfamist oma sipelgaradadel käimiseks? mitte ei meenu...
DeleteKui juurde pookida veel kaameraga tabatud hetked ja mönikord ka raamatutarkus - päris huvitava tulemuse (omaenda yllatuseks) vöib saada.
Imelised värvid :) Ja asjalik info juures...
ReplyDeleteTuu tõne klõps om nüit küll nigu koskilt ulmeõudukast...
ReplyDelete