Räägitakse, et laplastel on lume eri olekute kohta sadu sönu. Loodusrahvaste puhul on see ypris möistetav, ka eestlaste sönavara on ysna rikkalik. Sain sellest aru, kui märkasin, et rootsi keeles paljud sönad puudusid, st sama söna tähistas mitut eri asja.
Kuidas see on vöimalik, et sönadest saab puudus olla?! Ometi on rootslased suured sönadega mängijad ja uute vormide leiutajad. Vaadake kasvöi hyydnimesid! Mul on teooria, et nende sönavara rikkus on teistes valdkondades.
Eesti folklooris haruldane söna kuivunud, millest ma varem kuulnudki polnud, sobib töepoolest ylihästi kaktuste kohta - kuivub, aga ära ei kuiva. Igatahes mina vötan selle söna niimoodi kasutusele. Söna on sellise oleku (kus kuivamise rypes pesitseb uus elu) tähisena yldse väga poeetiline. Argine söna kuivama ei sobigi huulte ega sydame, ammugi siis hinge kohta. Aga kuivuma sobib. Kui ma veel muumia pole, siis ma kuivun...mönikord.
Minu pildil oleva kaktuse puhul pole see ilmselt päris sama seisund, see töesti kuivab. Kuid kaktus, millest ykskord enne jutt oli ("Purgis") - no see taim, rahvakeeli ahvileivapuu, on täpselt demonstreerinud kuivumise tähendust. Täna oli ta lihtsalt liiga kosunud ja ilus, et teemale iseloomulikku olekut näidata.
Tehniliselt on pilti mul endal täitsa kurb vaadata - polnud valgust, polnud töötlusprogrammi ega monitori, et lähemalt näha vöi midagi parandada - mötlesin, et jätan seekord yldse vahele. Aga kui lugesin Köögikata versiooni kuivunud kaktuste kohta, siis...siin me oleme.
Mr.Linky
Kuivunud kaktuse lehed on justkui kaheksajala kombitsad.
ReplyDeleteHelve võrdlus on väga tabav :)
ReplyDeleteKa minu mõtteräbalak sihtis pilti kaedes oktoopuse suunal...
ReplyDelete:P
Kestuu isik oli vanakreeka mütoloogias, kel peas ussid sihverdasid? Novot, siuke tegelane tuli meelde, kui vaatsin kuiv(a/u)nud kaktusejäänukeid.
:D
Usun, et Sul tasub see esiplaanil olev noor havortia taim kuivava küljest ära võtta, mõni tunnike lillas kaaliumpermanganaadi lahuses igaks juhuks leotada ja siis uude puhtasse kaktusemulda istutada. Ja hooldusjuhised leiad siit: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/toataimed/article.php?id=61544730
ReplyDeleteOlen väga nõus selle versiooniga, et kuivumine on ajutine kuivamine. Võib ju olla, et omal ajal see sõna polnudki niimoodi kasutusel, aga eks keel muutub ka ajas ja miks siis mitte võtta see sõna niimoodi taaskasutusele. Igatahes mina olen käpp.
Aga see kuivav havortia meenutab tõesti kaheksajalga. :)
Sellest fotojahist sai ootamatult uute teadmiste omandamise kool, milles Köögikatal on juhtiv roll!
DeleteKui pilti vaadata, siis tagaplaanil on juba yks paar aastat tagasi ymberristutatud havortia (uhh, kus on söna!), aga ta kuivab samuti, ilmselt sellepärast, et ma ei desinfitseerinud taime...
Need kaktused on koos suvilaga saadud tasuta kaasavara; ja pörnikas suutis paar taimekest täiesti ära rikkuda. Pole veel otsustanud, mida ma istutan sellesse neljasesse savinöusse...suvel läks meelest ära ja nyyd on vist hilja ka. Talvel on nad niikuinii siin yksi ja ilmselt piiripealsel temperatuuril (+10C )
No nii tark ma nüüd küll ei ole, et mingit juhtivat rolli omada :D
DeleteEga see lillavesi ei pruugi aidata, kui havortial mingi hullem tõbi sees on, aga proovida võib. Enamuste tõbede puhul tasub esialgu proovida taimi niimoodi päästa. Risoomikatel taimedel tasub veel lõikepind sõega-tuhaga üle hõõruda.
Muide, mul endal kuivas ka havortia kunagi ära. Peakski uue hankima ja uuesti proovima.
Mul tekkis möte, et äkki nad kuivavadki, kui on ära öitsenud? ja enne ajavad veel järelkasvu köhu alt välja :)
DeleteKusjuures võib olla küll, sest vriiseaga on nad sugulased.
DeleteVäga ilus foto...
ReplyDelete