Halo Planneralm'i kohal. Stefan Brenner

G+ tänane leid

Trepid

Fj Mr.Linky

Objekt: skulptuur Norrtäljes, 2008
Raam: FastStone

Siluetter

Fototriss #212: Siluetter

Komeet ja Kuu

Foto: Jim Warthman

Jay Patel - öppetund nr.2 - mängides kiirusega

Here is an article that describes how the shutterspeed impacts your photos. In this article I describe the fieldwork we go through to select the shutterspeed to capture desired colors and details.
(http://www.jaypatelphotography.com/photography/quick-tips/playing-with-shutter-speed)

Do you select the Shutterspeed to produce a specific purpose?

Feel free to share examples. (G+)

Yhe suve mälestus II

ehk kirsid on alati liiga körgel...

Yhe suve mälestus I

Jay Patel - kuidas teha loodusfotot tihedas metsas

BEST VIEWED LARGE

Spring is coming and the question is where to go shoot next? If you have not visited Redwood Forest National Park in spring I would highly recommend you do so. I arrived at the park in pouring rain...and next day when I wander into the woods I was greeted with a breathtaking site of the pink rhododendron in full bloom.

How was this image created?
It is difficult to shoot in a cluttered place like a forest and so for me this was a exercise in composition. I used hyperfocal distance to get as close to the flowers as possible so that they would stand out in the image. I selected a patch of flowers surrounded by the green to create a fresh spring mood and to further make the flowers more visible by using principle of complementary colors.

Enjoy and Share.

Jay Patel on ammusest ajast mul silma jäänud ja blogrollis yleval. Nyyd siis ka yks imeilus töö, väikse öpetussönaga pealegi.

Miks Photoshop rikub maastikupilte?

See on artikkel, mille pealkiri möjus nii intrigeerivalt, et pidin teada saama, milles asi. Juhtum oli veel pörutavam, kui ma arvasin.
Niisiis, siin on foto, mis vöitis inglise yhe prestiizhikama fotovöistluse Landscape Photographer of The Year  auhinna (£ 10 000) ja see auhind vöeti tagasi!



Vöistlust sponsoreerisid Epson, The Sunday Times Magazine ja The National Theatre.
Dramaatiline pööre toimus siis, kui teised fotograafid tegid märkuse, et pilti on tugevalt töödeldud (on lisatud pilved, mida originaalil varem polnud; vöi et varjud langesid vales suunas).
David Byrne, töö autor kaitses oma tööd, väites, et pilditöötlus on 100 aastat vana vöte; et ta käsitleb oma tööd kui "kunsti" ja et puritaanlased on muidugi sellepärast pettunud.

Need kolm vastuväidet näitavad täpselt ära, kus asub piirjoon puhta fotokunsti ja töödeldud fotokunsti vahel.
Byrne'i arvates on puritaanlane igatahes töötluse vastu ja loomulikult pole sellel sönal tema poolt väljaöelduna positiivset tähendust.

Mind ennast on see kysimus ammuilma huvitanud. Möned aastatd tagasi kysisin yhel näitusel tuntud rootsi fotograafilt arvamust. Ta oli väljas väga körgetasemeliste natyyrmortidega, mis mulle väga meeldisid ja selgus, et ykski neist polnud töödeldud, isegi mitte löigatud. Endine pressifotograaf, väga heade tehnilise teadmiste ning varustusega teeb nyyd stuudiofotosid nii, et järeltöötlust pole vaja, ta välistab selle yldse. Puhas fotokunst, mida saab harrastada stuudios, kus on abiks prozhekorid, statiiv ja muu spetsiaalne tehniline baas ning palju aega katsetamiseks.
See könelus toimus ajal, kus ma olin just töötlusest suurde vaimustusse sattunud. Aga sellisest töötlusest, mis andis kiiruga tehtud vöttele uue elu.
Maastikupildid saab välja löigata elektriliinid, veidi saab järele aidata tolmust puhastades jms nipet-näpet. Ma arvan, et sellist väikest töötlust kasutavad nyyd paljud maastikufotograafid. Teine asi on juba teha pöhimöttelisi muudatusi, näiteks muuta sinine taevas oranzhiks, et saada loojangu muljet - samas kui iga fotograaf teab, et mitte ainult loojangutaevas pole see, mis efekti annab, vaid et kogu valgus tervikuna, mis värvib eriliselt köike, mis pildile jääb. Milleks siis teha kunstlikult loojangut, kui niikuinii naturaalsust pole vöimalik saavutada? Sama oli ju ka Byrne' tööga.

Kus yldse on piir mida vöib ja mida mitte?
On selge, et Byrne oli selle piiri yletanud. Artikli autor arvab, et Byrne'l poleks vaja olnud lisada pilvi vöi muuta varje, kuna tema pildid on olnud ausad ja ilusad; ja et maastikufoto ei vaja yldse nii jöulist vahelesegamist.
Löpuks on ka huvitav, kuidas keegi zhyriist ei märganud nii ilmseid muudatusi, et fotograafid ise pidid häält töstma.

Artikli autor on loodusfotograaf Declan O'Neill Uus-Meremaalt.
www.newzealandscape.com.

Peter From - stuntman (trikimees)

Peter on G+-s töeline trikimees: vötab yhest taskust imelisi looduspilte, teisest oma kirjutatud luuletusi, kolmandast muid tekste ja luuleklassikat, neljandast muinasjutuliselt kokkumiksitud pilte. Lisaks juhib ringe ja fotovöistlusi.
Millal ta pildistamas jöuab käia!
Kuidas ta yldse jöuab?
Teksti-pildi symbioosid on nii toredad, et tahaks neid yhte kokku raamatusse saada. Olen juba paar korda kysinud, et millal raamat ilmub? Tema ainult naerab. Aga kyll ta ykskord ilmutab - kui ta ise netti päris ära ei upu. Lootust on, sest nädalavahetusteks kaob ta tavaliselt ära. Aga kui on mäng, on just see aeg köige pönevam. Kas saab läbi vöi mitte, kas Peter paneb plussi?
Imekombel olen veebruaris kahest voorust läbi saanud, aga önneks mitte kolmandast, sest siis oleks see olnud teiste suhtes ebaöiglane. Ja finaali ma niikuinii poleks ära teinud.
Aga siis tuleb Peter ja nagu lohutuseks paneb yles muinasjutulise vöi maruromantilise päeva inspiratsiooni.


Forest Fairy

These woods you enter carry secrets deep
Only enter if you think you can keep
The wonder and beauty safe in your hands
So few delicate forests grace our lands.
The Fairy Guardian awaits at the gate
Only looking for those who have faith
To restore the magic and help create
A woodland green with a splendid fate.

––Sarah Sabatini

Edited in Photoshop CS5.

The girl and the crow are courtesy of Momotte2Stocks and mjranum-stock over at DeviantArt.

Waiting

Serene, I fold my hands and wait,

Nor care for wind, nor tide, nor sea;

I rave no more 'gainst time or fate,

For lo! my own shall come to me.

I stay my haste, I make delays,

For what avails this eager pace?

I stand amid the eternal ways,

And what is mine shall know my face.

––John Burroughs

Enne ja pärast (Simon Wester)

Ma hakkan tasapisi jöudma arusaamisele, mida ma fotograafias arvutiga teha tahaks. Önneks on ka asju, mis olid alguses vaimustavad, aga nyydseks on ära tyydanud. Muidu suurte valikute juures ei teagi, kust otsast uue kaameraga (mida ju hetkel veel polegi) alustada; vöi siis päris nullist alates - millist kaamarat valida.
Näiteks HDR pole enam see paleus, kuhu ilmtingimata tahaks pyyda, seega jääb ära nöue, et kaamera seda vöimaldaks. Samas vöiks ju igaks juhuks ka see vöimalus olla (ehkki maksma läheks mitutuhat krooni rohkem), aga ma pole kindel, et ma ei astu nende ritta, kes hakkavad tootma yletöödeldud pilte. Sääraseid tuleb massiliselt, neid imetletakse ja kiidetakse. Piir yle pakkuda on ähmane, on ju nii ahvatlev KÖIKE hämaraid nurgataguseid näidata, mida muidu pildi muude heledate osade körval ei saaks. Väga vähesed on öigel kohal pidama saanud, nii et peale vaadates ei saa aru, et see on HDR.

Olgu selle HDR-ga kuidas on, aga töötlus paelub mind jätkuvalt.
Tekstuurid - ehk teha fotost maal, teiste sönadega - oleks yks asi. Nagu ma  hiljuti yhes postituses näiteid töin, see suund intrigeerib mind jätkuvalt. Kuid kas vöib juhtuda, et elades kaasa köigile neile uutele ja huvitavatele väljakutsetele, tehes kuiva trenni neist mötlemisega ja teiste fotograafide tööde vaatamisega, jöuan yhel päeval tagasi klassikalise puhta fotokunsti juurde?
Ei vist - ilma mingi töötluseta ma siiski piltidega tegelemist ette ei kujuta.

Siin on tore näide Simon Westerilt, mis meenutab mulle möne aasta tagust tekstimeemi "Vaade minu töökohalt". Siinolev esimene vaade ei inspireeriks juttu kirjutama, aga teine kyll. Ometi on ju köik objektid täpselt samad.

Väga hea fotoalbum Simon Wester'ilt http://simonwester.se/

Hôbekajakas