ehk kirsid on alati liiga körgel...
on Ulrica Hydman-Vallén akvarell, mida saab osta SvD.se/accent* netipoest (18 000 SEK e. ca 2174 EUR).
Ajakirjanduslik lisalugemine:
"Mina tahan" ("Jag vill")
on Ulrica Hydman-Vallén akvarell, mida saab osta SvD.se/accent* netipoest (18 000 SEK e. ca 2174 EUR).
Seosed: Ulrica on pärit maakohast, kus ma juba yle kymne aasta olen elanud. Ta on teinud meie kommuunile kunstilisi kingitusi, nagu körge, vast ca 10 m körguse keraamilise skultuuri Maonaisest, mis seisab keskuses elumajade hoovis, aga siiski kyllalt körvalises kohas. Naine maoga on tema leitmotiiv.
Mäletan, alguses Ulrica joonistused pokaalidel, lauanöudel ja muudel tarbekunstiesemetel mulle ei meeldinud, vöttis aega, kui hakkasin tema naiste, madude, tulpide, sydamete ning väänlevate okstega harjuma. Viimane Kosta Boda must-valge sari Caramba juba meeldib rohkem (eriti vaasid ja vaagnad).
Siiani aga pole harjunud tema hindadega, mis algusest peale tundusid "nende kriipselduste" eest fenomenaalselt körged. Aga eks Picasso 'kriipseldustega' on samamoodi. Ulica on Kosta Boda kaubamärgi yks symbolitest nagu Kosta Boda nöud esindavad Rootsi tarbekunsti.
------------------
* SvD - Sveriges Dagbladet. Kui ma vahel harva paberlehte ostan, siis eelistan seda (ajaleht on tasemel, mida kinnitab ka eelmise aasta tiitel: Guldspaden 2012, Suur Ajakirjanduse auhind). Just tänase hommikukohvi juurde oli yks number vaadata ja seal torkas silma pilt tööst Mina tahan. Kuna olin eelmisel öhtul postitanud kirsinoppijad möttega samale teemale, sobisid need kaks sarnast ideed kandvat leidu hästi kokku.
FJ (http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=12Feb2013)
Kaunis pilt kirsilistest :)
ReplyDeleteJa see kunst on ka kaunis, aga tõesti hinnaline...
Tänan.
DeleteNimi teeb hinna...
Oleks samasugused tööd teinud möni noor tarbekunstnik, vaevalt nii kallis oleks. Aga eks temagi oli ykskord noor - möni lihtsalt oskab ka karjääri teha.
Minul tuli nüüd murelite isu :P ja suve lõhna tahaks juba ja sooja jne :)
ReplyDeleteVot mina ka aru ei saa, kuidas mõni kriipseldaja nii hinnaliseks saab...
ReplyDeleteAga kirsid-murelid läheks iga kell peale! ;)
Tegelikult, kui mõtlema hakata - Suur Meister/Kunstnik peab kuidagi ära elatuma, rääkimata klaasipuhujatest.
ReplyDeleteMaalitud kujutistel on hing sees...
Minu meelest on need hinnad ka suht soodsad võrreldes keskajaga, mil klaasikunsti said vähesed endale lubada.
Nii et kõik on suhteline.
Muide, küpsemad kirsid on teadagi ...tiivuliste lindude kõhus. :D
Huvitavad mötted.
DeleteKuidas mul nii prosta-materialistlik hinnang siis tuli? Et klaas ei maksa suurt midagi(öige, klaasipuhumine on muidugi töeline meister-käsitöö) ja selline pildikeel, mille kujundid on kordunud aastaid, kui mitte aastakymneid...töenäoliselt kunstniku kavandite järgi liinitööna. Nagu meil oli vene ajal kunstikombinaat Ars oma asjadega.
Niisiis ma olen nagu pettunud. Samas, see pole ju kunstinäitus, vaid klaasipood praktiliste nöudega - masstootmine vörreldes päris autorotööga vöi kasvöi keskajaga, kui tehti peent ja keerulist tööd, kus iga ese oli töesti unikaalne tervik. Mitte nagu nyydsed originaalid, et yhel sama seeria esemel on vaid detail vöi värvilaik toon heledam ja paar mm teises kohas.
Pettunud jah, et pole saanud korralikku autoritööd-klaasimaali näha. Isegi mitte osta, vaid näha. Kasvöi samas stiilis, aga vähemalt midagi uut, mis näitaks kunstniku arengut.
Aga seda ju lauanöude poest oleks palju tahta, ise olen loll :)
Tavaliselt on inimene parajalt laisk, et kui miski tuli jubedalt hästi välja, siis ta joovastub sellest ning hakkab eduvalemit kordama - seda asja nimetet kopeerimiseks, kloonimiseks... - heal lapsel ju mitu nime.
DeleteOriginaalne oli vaid esimene teos, mis pani edule aluse.
Samas piirab see algne teos paraku edasist progressi niivõrd, et tekib nõiaring, mis hullemas versioonis tarastatakse patentidega, millest väljasaamiseks on vaja veel paremat originaalset ideed.
Sellepärast vast ma pole niiväga ihaldanud ilusaid teosekloone. Küll aga olen mõningate originaalide vaatamises saanud sellise naudingu, et tekkis juba tunne, et oman antud toodet, mis sest, et visuaalselt ja see koht asub mu teadvuses selles-ja-tolles-lahtris.
Mis tegelt on isegi väga odav...
Kuramus, liiga filosoofiliseks kipub.
Oma maja pööningult olen avastanud paljusid nimekaid kunstnikke vanade ogonjokkide vahelt.
Idee järgi võin panna nad kõik raamidesse ja kõik maja seinad katta - teistele näib tuu kui eputamisena, kuigi ma eksponeerin hoopis noidsamu talupoeglikke raame...
:D
Täitsa tuttav filosoofia.
DeleteMulle korraks meenusid eelmist kommi kirjutades möned kunstnikud, kelle maalid mulle samasugust pettumust omal ajal tekitasid. Yks, kelle fenomenist mina yldse aru ei saanud, oli Malle Leis (sarnaneb veidi Ulrica stiilile). Kunstihoones aastanäitustel olid tema lapselikud lilled, köögiviljad vöi punased hobused möötmetelt suured, aga sisult nagu 'alakaalulised' - teiste tösiste maalide körval. Kuid sellise lillelapse stiiliga ta klassikuks saigi. On ta siis kunstnik vöi mitte, oleks praegu kohatu kysida (mis siis, et mulle tema dekoratiivsed pildid senini midagi ei paku).
Vöi Jüri Arrak ja tema pead. Kunstnik, kelle pildid lastel tekitavad öudusunenägusid ja joodikutel ehk delirium dremensit, aga las too kunstnik olla pealegi.
Miks elujaatav ja humoorikas Navitrolla siis halvem on, aga teda suured tegijad kunstnikuks ei pea (ja kuulda on, et ka möned fännidki olla liigses kommertslikuses pettunud).
Piir kunsti ja kunstkäsitöö vahel on örn.
Sa vöid oma seintele panna, mida tahad. Väga hea idee, muide. Taaskasutus, omapära ja sa saad ka koopiat vaadates pildist elamuse kätte (kui muidugi väga udune koopia pole). Samas, alusmaterjal on selline, et ma lisaks veel midagi omalt poolt, kirjutaks möned kalligraafilised read juurde, veaks möned nooled, vb kleebiks möne ainult mulle teada seost tekitanud eseme detailiks peale. Voldiks natuke vöi käkerdaks ja jätaks välja just selle koha pildist, mis on isiklikult oluline. Raamiks omatehtud raamiga. Synnib uus teos, sinu kunst. Ma usun, see on rohkem kunst, kui möni kloonitud kunsti-ja tarbekunsti vahel höljuv lillemotiiviga ese vöi isegi maal.
Kusjuures "Ogonjok"i toimetus trükkis omal ajal noid reprosid kriitpaberil klantsile - päevavalges peegeldab see kõik vastu. Keda kõike seal polnud - Repin, Aivazovski, van Gogh...
Delete:D
Ainuke häda, et klaasi ei jagu nii palju...
Mötlesin tykk aega, kuidas selle paberiliigiga taaskasutuskunsti teha...sest olen samuti hoidnud mingeid kriitpaberil kunstireprosid tallel ja ei oska midagi nendega peale hakata(neile ei tasu klaasi pannagi, ilmselt tekib ka topeltläige). Kunstiklassist pärit vötted nagu rebimistehnika ja tykid papile + oma detailid ja kirjad? Aga kuidas sa hea kunstiteose pilti retsid? (kahju vöib hakata ja siis pole kindel, et sinu symbioos suure kunstiga saab parem kui originaal, olgugi et repro...)
DeleteNiisutada ei kannata, voltida-kortsuda liiga jäik; peale akvarellida ei saa, kirjutada?(kui, siis ehk siis tushijoonis, oleneb aluspildist)...lihvida-kulutada vist ka mitte, et läiget maha saada...krt, kriitpaberiga ei oska töesti midagi peale hakata.
Vana lugu: ei see pöle, idane ega mädane. Kölbab knopkadega niisama kuuri seinale kinnitada :)
Ainuke kasutusvöimalus on ikka minu piltidel see, kus nad praegu on: mapis. Sealt vötta ja vaadata ja jälle mappi tagasi. Aga kes seda ikka enam teeb, kui pole paarkymmend viimast aastat tehtud? Kui internett ja vool ära kaob, vat siis.
Kusjuures, olgu mainitud, mina leidsin taaskasutuse kriitpaprist klantsile.
DeleteMul on välipeldik väljatõmmatava lampkastiga, peale tühjendamist olen vooderdanud teist seestpoolt. Kuna noid kuradi postimüügikatalooge, ehkki ma pole sealt tellinud, potsatavad mu postkasti niiehknaa, siis on ilusad modellid peagi mu "ekstrementidega" kaetud, ei aita neid ühedki ürbid, mida nad reklaamivad.
Valimiseelsel ajal risustatakse mu postkasti kah kriitpapril poliitikute lõustadega, hea on ka neid lampkasti sokutada ja neile otse suhu s...ttuda. Muidugi sel juhul, kui olen nad täpselt auguga kohakuti asetanud.
:D
Ehhee, see on taaskasutuse köige viimane ots kyll :)
Delete:D jep!
DeleteKusjuures võiks keegi sellest ka kuntsi teha, kui keegi pole teinudki...
Oma fekaale ma ei hakka ju ometi eksponnima - selleks olen lihtsalt hästikasvatatud*!
_____________
*- lapsest saati olin Nõukogude riigi range järelvalve all - seda nimetet mõnel pool Makarenko kasvatuseks.
:D