Pühendan selle loojangu ühele kadunud meemile nimega ABC Wednesday. Oli tore rahvusvaheline seltskond, läbi aegade oli kokku kolm vedajat ja tähestik võeti läbi 25 korda!
See teeb siis 26 tähte x 25 ńädalat, kokku 650 nädalat ehk ca 12-13 aastat. Ma mäletan, et võtsin osa enne 2010. aastat ja lõpetasin suht juhuslikud etteasted ABC-s, kuna G+ tekkisid tõsised fotovõistlused/mängud, mis olid blogimeemidest kõva samm edasi.
Nüüd on nad mõlemad ja veel paljud muud meemid looja karja läinud.
PS. Minu pildilt leiab ka mingi S-kujulise kõveriku, aga arusaadav, et tähestiku kõigile tähtetele on kujundit keeruline leida, niisiis sellised meemid on ikkagi sõnapöhised. Mäletan enda "P on Paat" (on siin kusagil allpool, Tegelinski ja A.I.V.O. ehk mäletavad eestlaste fotojahist). Seda postitust läks mul endal korduvalt vaja, et sõpradele meie pere paati näidata, kus kass oli ka peaaegu roolis. Kuid see oli teisel maal ja teisel ajal.
Kunagi ei tea, milline lugu võib kullafondi sattuda.
S-tähe mõtestamist saab veel näha blogides:
Päevik, Viie lause päevik, Maailma parim koht, Halleluuja, kevad tuleb ikkagi, Ritsikukodu, 5500 ja Tegelinski oma kummut.
Vau!
ReplyDeleteLihtsalt VAU!
See tunne pildis tuleb ju vaataja sisse!
Niisugune pilt nõuab tööd, see pole juhuslik klõps, ja tehtud töö tulemus on imeilus!
:) pigem juhuslik.
DeleteTulin aiamaalt, väsinud, ca kl 8 õhtul ja mõtlesin tee peal, et mis ma süüa teen jms. Ja siis meenus fotojaht. Vaatasin ringi, päike oli loojumas, võtsin telefoni välja ja... kuna mõtlen pigem inglise keeles, oli kohe teema leitud - shipyard. Allolev laevatehas on mõned kraadid paremale sellest vaatest, mis läks fotojahti. See meeldis endale rohkem, selle postitasin praegu... aga topelt-tähendusega S-i taoline kõverik polnud nii hästi näha.
Natuke lõikasin, muud seekord ei teinud.Kallakust alla vaadates tekib sügavuse efekt ja imekombel seekord telefon ka ei feilinud.
Aga eks kadreerimine ja üldse motiivide nägemine on ju aastatepikkuse pildistamise/huvi tulemus.
Mhm, just, aastatepikkune huvi ja sellest tulnud kogemused. Lisaks veel oskus näha maastikku.
DeleteVõimas.
Ma ise nopin enamasti detaile, pisiasju, pudinaid, mida muidu pole aega näha. Maastik ja inimesed on liiga keerulised, mitte nagu sul välja tuleb - klaar ja loogiline.
Mul on hooti ka pisikeste asjade uurimise laine peale käinud. Mu vana, lõpuks teibiga kokkulapitud kaamera tegi häid makrosid... ma usun, et elava fotojahi sildi alt leiad nii mõnegi viguri. (Ma nimetasin elavaks fotojahiks tööd, mis sai nädala jooksul värskelt jahiks tehtud. Lihtsalt Fotojahi alla läksid ka oma arhiivist otsitud asjad).
DeleteAi kurja, unustasin, et mul on makroasjad lausa oma sildi all! 6 aastat eemalolekut....
DeleteSul on väga head pildid ja olen tänulik, et meiega taas neid jagama hakkasid.
DeleteJah, see on väga hea pilt.
ReplyDeleteVaatan, et su Fotosahtli viimased postitused on aastast 2014. Kas vahepeal pole üldse pildistamisega tegelenud? Või pole lihtsalt blogisse lisanud? Kui pildistad, kas kaameraga või oled telefoniga rohkem pildistama hakanud?
Pildistamine muidugi jätkus isegi mu elu kõige traagilisemal perioodil. Aga ma ei tahtnud midagi oma blogides enam publitseerida, see oli nagu eelmine elu, mis oli lõppenud... imelik, et ma üldse siia naasin.
DeleteG+ fotokogukond oli mul põhiline tegutsemiskoht, kuni see kinni läks. Kogusuin ja jagasin mõne hea sõbraga eras.
Igasugu asju on vahepeal juhtunud, kolitud, uus hea kaamera kadus/varastati paar kuud peale soetamist (2016) Eestis. Järgmiseks varastati 3 kuud vana Note 8 uuel maal ja uues olukorras 2 aastat tagasi. Kindlustus oli tehtud, aga raha ei saanud. Ostsin veelkord uue suure kaamera (Lumix) samal aastal, aga ikka teen pilte Samsung Galaxy 10-ga... (ja seekord ei teinud kindlustust uuele telefonile)... ühesõnaga elu keerdkäigud on olnud.
Mulle meeldivad lood, mulle meeldivad meenutused, mulle meeldivad su pildid. Lappasin natukene ka seda ABC meemi, süvenemine võtab aega,aga nüüd on koht teada, väga vahva ettevõtmine. See on nagu fotoalbumi vaatamine!
ReplyDeleteJa kuigi on sunset, on kurviline S ka silmale rõõmuks! Väga kaunis!
Tead, see ABC meem polnud tollal (mis hiljem, ma ei teagi) väga atraktiivne minu jaoks:) Mainisin seda seoses SelleSamuse eSSiga, kuna oli samuti tähestiku tähtede baasil ning oli fenomenaalselt kestvusega! Näiteks SkyWatch Friday sai mult kordades rohkem tähelepanu ja töötab siiamaani, seega ka juba üle 10 aasta.
DeleteVaata blogrolli MINU INSPIRATSIOONIALLIKAD. Tegin seal ka puhastuse ja rookisin kinniläinud saidid välja.
See on nüüd küll kummastavalt hämmastav päikseseloojang...
ReplyDeleteVäga huvitavad blogid. Peaaegu on tunne, nagu rändaks ise mööda maailma ringi. Fotod inimestest, linnadest, loodusest. Saab ka nii, et kodust kaugemale ei lähe :)
ReplyDeleteAitäh! Reiside kajastamine jäi sinnapaika 2015... näiteks viimane postitus: samuses kurikuulsas P.-Itaalias sai natuke rohkem käidud, kuid lugu jäi lõpetamata. Oleks ma üldse kõik vahepealsed seiklused aastatel 2015 kuni tänaseni kirja pannud... hea öelda, sest ega ma ka enne kõiki pole kajastanud.
DeletePraeguseks on vist infoküllastumine tekkinud... igaüks kirjutab, aga kes loeb? Ise ei loe, keegi ei loe.
Enam ei viitsi isegi rännata, eelmisel suvel sai äkki isu täis, eriti lennureisidest. Midagi ei juhtunud, lihtsalt tundsin, et aitab küll, enam ei taha. Võib ju mõttes rännata, ei pea tõesti füüsiliselt kohale minema.
Viimane, hämmastav endalegi reisikogemus oli kahel järjestikusel suvel Corfu saare ümber jahiga neljakesi tiir teha, aga just need pildid läksid enamus kaduma.
Nüüdne, natuke Lissabonikeskne Portugal on ju superhuvitav, aga pole enam jäädvustamise lainele sattunud.
Aga kui paar pilti ja mõned sõnad... lihtsalt hetk jäädvustada? Mul praegu aeg, kus raamatu lugemine ei edene, pigem loengi blogisid. Ja ehk on endalgi tore vaadata, et sel kevadel istun kodus, aga näe, kevad 2019.. 2018?
ReplyDeleteMulle tegelikult meeldib kirjutada, küllap seepärast ongi blogi nii järjepidev olnud. Kiirel ajal aitab fotojaht, vajadusel saab mõne pildiga nädalale tagasivaate teha.
Või siis arhiivist võtta fotod, mis olulistena alles hoitud, ja nende abil meenutada.
Sinu tekstid ja fotod on mõnusalt sisukad...
Oh, aitäh hea sõna eest!
ReplyDeleteMul on kirjutamisega see lugu, et ma pean saama tõuke alustada... edasi juba protsess käivitub väga lihtsalt, sõnad tulevad justkui iseenesest. Isegi kommentaare kirjutan nii. Mida ma teen, on see, et olles mingi osa valmis saanud, hakkan kustutama. Ja kustutan vahel rohkemgi, kui alles jääb.
Pilte valin samamoodi, sõelale jääb vähe, ehkki kõik vääriksid tähelepanu. Aga nii enda (kes siis ikka hiljem enamasti vaatab, kui ma ise) kui ka vaatajate tähelepanu väsib tegelikult kaunis ruttu ja liigne mass nii sõnas kui pildis toob kasu asemel kahju.
Ilmselt on haruldasi erandeid, kes tahavad laialt võtta ja laialt süveneda, neid varustan viidete ja lisadega, sest ka ise olen teisest küljest süveneja, aga seda väga valikuliselt. Mida vanemaks, seda valivamaks! Jah, aga ma olen juba päris eakas ka.
Paljus mõtlen samamoodi. Tihedamini kirjutada on lihtsam, sõnu kustutan ja kirjutatud kommentaari jätan tihti avaldamata.
ReplyDeleteAga kirjutada on tore ja tegelikult blogimaailm mulle meeldib.
Blogijad meeldivad ka, võõrad saavad omamoodi omadeks :)