Minu eelmine postitus papli kohta polnud kyll vale, aga oli ebatäpne. Kahjuks ei juhtinud keegi tähelepanu, aga mind hakkas ennnast kysimus vaevama ja linnas suures arvutis vötsin uurimise ette.
Pappel, (Populus L.) on lehtpuude perekond pajuliste sugukonnast.
Paplid (ca 35-40 liiki) on levinud tervel pöhjapoolkeral.
Euraasia pöhjaosas on levinud Populus tremula e. harlik haav.
Niisiis siinne pildike on papli, täpsemalt öeldes hariliku haava kiituseks ja lohutuseks.Mulle tuli lapsepölvest meelde, kui hästi ja vyrtsikalt löhnasid papli pungad. Nuusutasin neid andunult nagu nyyd vaimustun möne hea parfyymi löhnast.
Mulle meeldivad praegugi enim vaigulöhnalised, looduslähedased parfyymid. Hiljaaegu sain uue pudelei Y.R. Néonatura't, mis mul otsas oli ja mis on ka tootmisest maas. Hea inimene kinkis, kel endal on teised löhnaeelistused.
La nature me donne sa force - kui öige! -on selle löhna alapealkiri ( selles sarjas on ka teisi löhnu, omade alapealkirjadega, mis aga pole enam nii täpselt minu löhnad).
Veidi infot hariliku haava kohta:
Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu.
Haavamets - haavik, Haavapuu ööntes pesitsevad linnud, haavakoor on toiduks jänestele (haavikuemand!), kobrastele, kitsedele ja pötradele.
Haruldase ja kaitsealuse lendorava, samuti valgeselgkirjurähni elu on seotud haavaga.Isegi ammu surnud haabade tüükad ja sammaldunud tüved peidavad endas rikkalukku ja mitmekesist elu.
Jämedast haavast raiutakse välja ühepuulootsik ehk haabjas,mis meenutab indiaanlaste kanuud.
Haavapuit on kerge, valge ja hästitöödeldav.
Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki.
Haava nimetus teistes keeltes: aspen - inglise keeles, Espe - saksa keeles, osina - vene keeles, haapa - soome keeles, asp - rootsi keeles, aspe - läti keeles.
( Wikipeadia andmetel)
No comments:
Post a Comment