Soovikypsis

Chrysta Rae "Soovikypsis"

Chrysta Rae kohta on keegi öelnud, et ta vöib ennast surnuks töötada. Andekas on ta igal juhul - siin on väike näide tema must-valgetest loomaportreedest. Vaatasin muheledes pilte (meenus enda fotojahist osavött sarnase 'objekt yhes nurgas' tööga) ja mötlesin, et vöib kyll niimoodi, isegi väga hea on...

Mahukaim projekt, mida ta veab, on G+ fotojaht, mis kannab nime Chrysta Rae's Photography Scavenger Hunt
Töeline fotokunsti paraad, mis on yhtlasi ilus, provokatiivne, vaimukas ja hea tasemega. Ehk uuel aastal teen omapoolse katsetuse. Isegi kui mu töö teema- albumisse väljavalituks ei jöua, on lootust kuulda asjatundjate nöuandeid.
Ja et Chrysta organiseerimisvaev pole jäänud märkamata, seda näitab fondi loomine, kus söbrad-fotokunstnikud annetavad taskukohaseid summasid. Ca $1500 on juba olemas, eesmärk on $2500 täis saada.
Näide yhe annetaja sönumist:

 Thank you Chrysta for creating this awesome community of so many great photographer. It is your unconditional dedication and commitment that made this a possibility. On a personal level, it has inspired me to continue on this journey of learning and creating art.

Kiri fotol: Laienda oma vaadet, potentsiaal on piiritu. Päris hea uue-aasta soov köigile, kellel kaameraga ringikäimine on elu, töö/hobby ja armastus.
_______________________________________________

Fotod: G+

Yhe suve mälestus I

Nägin neis hetkedes midagi ajatut, kus uus ja vana astusid dialoogi, sellest tuli ka töötlus ja raami valik.

Fotograafia uues kontekstis

Kirjutasin juba yhest LIL galeriis (LIL Galleries) ylevalolevast esitlusest oma pöhiblogis, kuna seal sain ka video korralikult yles panna. Mulle meeldis väga nii yldine foto virtuaalse esitlemise konseptsioon koos muusikalise tausta ja delikaatse sönaga; kui ka yks konkreetne asi:

THE KEY
Photographer: Brian Matiash
Voiceover: Karen Hutton
Music: Caleb Dolister

http://youtu.be/g1qZWXuFFks

Meenutas mulle Kopli nurgataguseid (mida ma ei jöudnudki pildistama); nyydseks eksponeeritud Kultuurikilomeetrit vöi Telliskivi loomelinnakut. Aga köige täpsem oleks vast Patarei vangla, kuhu ma pole sattunud.
Ma aiman, kust tuleb mu nostalgia lagunenud ja mahajäetud hoonete vastu. Eks ikka lapsepölvest, aga see oleks pikem jutt.

Fotokunstist päris kunstini ja tagasi

 Päeva inspiratsioon: Laura Owens'i 

pealkirjata maal (G+)

Olen viimasel ajal vötnud teadlikult aja maha, et möelda, mis suunas edasi minna. Olukord, kus enam ei saa ega tahagi vanamoodi, on öhus mitmel tasandil.

Isiklikus plaanis hakkas yha enam jalgu jääma vana tehniline baas - köigepealt kaamera ja siis muidugi ka tarkvara; ehk isegi arvuti ja monitor.
Aga et uus aeg nöuab uusi oskusi, hakkasin köigepealt teoreetiliselt uurima fototöötluse vöimalusi ning vajadusi. Paar viimast nädalat on olnud kogumise aeg ja saak on olnud yllatavalt mitmekesine. Vaatasin läbi lugematu arvu pilte; lugesin juhendeid, kuidas teha seda vöi teist töötlust; sain nöu professionaalilt, kelle link ripub minu inspiratsiooniallikate blogrollis. Köik mu uuringud on selleks, et uue tehnika ja tarkvara ost tuleks optimaalne ja vöimaldaks teha just neid manipulatsioone, mis mulle enim huvi pakuvad.

Instagram, saatan ja sina

http://kennethjarecke.typepad.com/mostly_true/2012/10/instagram-the-devil-and-you.html

Saatanale meeldib, kui ajakirjanik kasutab Instgram'i*
Selle taga on lubadus pisut fame'i saada ja önne toob ta ka - seda kyll Instagram'i omanikele (programm sai yleöö väärtuslikamaks, kui New York Times)
Lisan ka pildi, sest mis on lugu ilma pildita? Önneks oli loo juures just pilt orkaan Sandy ajast - kasutajalt TitiYu
Lyhidalt jutu möte: Orkaan Sandy ajal tehtud fotod on enamus väga viletsa kvaliteediga. On yksikuid häid, aga väga vähe. Vöib-olla olid toimetajad ylepea höivatud saadud pilte sirvides, aga  nii Washington Post kui ka New York Times palusid lugejatel saata tasuta pilte. Vöib arvata, et need köik tulid mobiilidelt...kuhu jääb suurte toimetuste väärikus?

Täpsemalt siit:

Dropbox - programm, mis teeb mälupulga vanamoodsaks?

Pealkiri on vöetud siit. Ja on veel öeldud:
"Selle asemel, et viia faile ise yhest kohast teise, teeb seda sinu eest arvuti ja internet". Aga vöib ka öelda, et pealkiri on ebaloogiline - see oleks nagu vörrelda kahte eri aparaati - triikrauda ja tv-d.

Olen Dropbox'i korra kasutanud ja arvatavasti jäängi seda tegema. Selle ja sama yhe eesmärgiga - suurte pildifailide kiireks vahetuseks, mida varem sai tehtud meili teel, yhekaupa ja/vöi pilte vähendades. Vöi ykshaaval Skype's yles-alla laadides.

Edasi veel siit:

Päeva inspiratsioon: must-valge foto

1
Miks ma pildistan must-valgena? - Thomas Leuthard,  Eye5
  http://www.eye5.org/why-i-shoot-in-black-white/

See on kysimus , mis aeg-ajalt ikka yles kerkib, kuid millele selle lingi all olnud loo allakirjutanul on lihtne vastata. Thomas ytleb, et värvid häirivad teda, möjuvad segavalt.
Olen sama tundnud möne pildi juures, et juhul, kui see teha  must-valgeks, siis "viiks foto tagasi selle vormi, mustrite ja sisu juurde"(Leuthard).
Toodud näited vördluspiltide kujul aina kinnitavad seda.

Edasi siit:

metallist ring

...see esimesena meeldetulnud, ylimalt funktsionaalne objekt on pildistatud kohalikus odavpoes Lidl paar tundi tagasi.
Pildijahi lingikogu

varjud

Maailmas tuntakse mitmel pool uskumust, et deemonid ei jäta varju ja on seetõttu äratuntavad.  Ka eesti rahvaluulekogudes leidub teade, et kurjal ei ole varju (E, StK 34, 261 (13) < Äks), samuti ilmub vanapagan ühes muistendis kui ilma varjuta võõras mees (E 20596/98 (9) < Võn). Ülo Valk, doktoritöö kokkuvöte.

Selle teadmise valgusel on varjud lausa armsad ja kodused. Ja kui möni kodukäija peaks vastu juhtuma, on hea varjuteooriat teada ja olukord kindlaks teha.

Pildid on pärit eelmisest, hea saagiga varjude aastast.
Sellele viitab ka näitus "Varjud" Kultuurikatlas septembris 2011, mille alapealkiri on "Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskonna üliõpilaste varjualused 2006-2011"
Viimane on ilmselt olnud inspiratsiooniks fotojahi "Varjud/varjulaused" teema andjale.
Teised selle teema alla postitajad on siin...

taevas ja pilved ja

Mr.Linky


Edit: Panin yles samast kohast terve seeria,  pildistatud fantastilise poole tunni jooksul 3.septembril. Fotod on ilma erilise töötluseta ja löikamiseta - annaks Taevas alati sellise elamuse ja perfektse etenduse!

Värvilisest klaasist

Klaashelmeste eest ostsid kolonisaatorid kunagi pärismaalaste käest maad. Töenäoliselt, kui oleks ma indiaani naine olnud, poleks minagi suutnud kiusatusele vastu panna, kui need oleksid Murano klaasist ehted olnud.
See on mu värvilisest klaasist lemmikehe, millele on 24-karaadised kullalehekesed sisse sulatud.
Asi iseenesest ei saa kuigi kallis olla, kuna tuli minu suureks yllatuseks raamatuklubi tellimuse eest, seega justkui tasuta. Hinnaklassi näitab ka riputusnöör, mis on kunstmaterjalist ning juba laguneb. Mul on selle armsa ehte jaoks korralikku punast nahknööri ostetud, ainult murran siiani pead, kuidas ma kinnituse peaks tegema...olemasolevaid otsastoppereid ja metalljublakat ei tahaks enam tagasi panna.

Tehnilist: valgusallikaks kasutasin kodus olemasolevat kolme lampi: kahte laualampi (erinevate halogeenpirnidega) ja led-taskulampi, mille sinaka valguskiire suunasin lisaks asja huvitavamaks tegema.
Mr.Linky

Märg linn

Töötlemata pildid aastast 2008

Aeg: 27. oktoober, vastavalt kell 17.32 ja 18.14 ehk pärast eelmist ja järgmise vihmahoo ajal.
Kummaline ilm oli, oli tunda lume höngu, ehkki taevas olid alguses suvise hoovihma värvid.
Koht: Kulturhuset'i esine ja vaade selle ylemise korruse kohvikust, minu ja mu söprade sagedasest kohtumispaigast.

Keegi veel, kes on sattunud märga linna...

Edit: Leidsin tohutult ilusa seeria fotokunstnikult (Mike Shaw, The Leaf Series) Google+' kaudu. 20 fotot, millest paljud sobiks uhkelt Märja linna teema alla.
Lisasin Mike'i ka siia blogrolli (kus ta oma nöuandeblogis annab praktilisi näpunäiteid pildistamiseks). Peale Mike'i lisasin oma veel inspiratsiooniallikaks Alan Shapiro ja Jim Goldstein'i. Eks rida täieneb veelgi, sest Google+ fotoringi alla on kogunenud päris huvitavad tegijad.

Kuivunud

Räägitakse, et laplastel on lume eri olekute kohta sadu sönu. Loodusrahvaste puhul on see ypris möistetav, ka eestlaste sönavara on ysna rikkalik. Sain sellest aru, kui märkasin, et rootsi keeles paljud  sönad puudusid, st sama söna tähistas mitut eri asja.
Kuidas see on vöimalik, et sönadest saab puudus olla?! Ometi on rootslased suured sönadega mängijad ja uute vormide leiutajad. Vaadake kasvöi hyydnimesid! Mul on teooria, et nende sönavara rikkus on teistes valdkondades.
Eesti folklooris haruldane söna kuivunud, millest ma varem kuulnudki polnud, sobib töepoolest ylihästi kaktuste kohta - kuivub, aga ära ei kuiva. Igatahes mina vötan selle söna niimoodi kasutusele. Söna on sellise oleku (kus kuivamise rypes pesitseb uus elu) tähisena yldse väga poeetiline. Argine söna kuivama ei sobigi huulte ega sydame, ammugi siis hinge kohta. Aga kuivuma sobib. Kui ma veel muumia pole, siis ma kuivun...mönikord.

Minu pildil oleva kaktuse puhul pole see ilmselt päris sama seisund, see töesti kuivab. Kuid kaktus, millest ykskord enne jutt oli  ("Purgis") - no see taim, rahvakeeli ahvileivapuu, on täpselt demonstreerinud  kuivumise tähendust. Täna oli ta lihtsalt liiga kosunud ja ilus, et teemale iseloomulikku olekut näidata.

Tehniliselt on pilti mul endal täitsa kurb vaadata - polnud valgust, polnud töötlusprogrammi ega monitori, et lähemalt näha vöi midagi parandada - mötlesin, et jätan seekord yldse vahele. Aga kui lugesin Köögikata versiooni kuivunud kaktuste kohta, siis...siin me oleme.

Mr.Linky 

Mereäärsed kivid

purjetamiskooli rand
Peetri sadamas
pildistatud 2011.a. Merepäevadel 

raam: FastStone

Kuna mereäärsetest kividest jätkuks postitusi pooleks aastaks, tuli nii vöi teisiti teha valik. Jätsin körvale juba koduseks saanud Norra ja Rootsi rannakaljud ja vöimsate jögede astangukivid; nende ja muude maade randade imemoodustised: jättegryta'd, kivistunud korallid, grotid; vulkaanilised kivimid ja muud erilised rannikukaljud.
Sest mälus kummitas yks koht, millelt möte ei läinud ära - kodune Kalamaja rand. Lihtsad, töised ja vahel räämaski sadamad ja rannad. Aga omad.

NB! On ka teisi mere ääres hulkujad  Mr.Linky hölma all

Kummalisi silte

Iga sildi ja märgi kylge kuulub lugu, mis vöib väga pikaks minna. Köigepealt objekti leidmise lugu ja siis veel selle vöimalikud tagamaad. Olen lubanud teksti vältida, aga siin kuluks joonealune selgitus ära. Kellele huvi pakub, vöib juurde lugeda.

kollane

Pildistatud: 11.august kell 18.33

Tehnilist: Pilt on löikamata ja töötlemata, tehtud ilma välguta. Tagaplaanil tihe vösa, ees taim, mille nime ma ei tea...köik on just nii, nagu öhtuhämaruses kaamera seda kumavat, klassikalist värvipliiatsi tooni tabas...möeldes vist fotojahile, nagu ma isegi.

Edit:
Täna avastasin, et minu avatari kollane kohver on pärit minu esimese 'kollase' fotojahi ajast. http://randomwanderers.blogspot.se/2008/04/yellow.html
Eks ole ikka nii, et mis kogu aeg on silma all, seda enam ei näe ja selle algolemus ei meenu!

PS. R&J Random Shots jäi ammu unarusse, kuna polnud aega köiki huvitavaid meeme järgida. Tulles kaks aastat tagasi (uuesti) eestlaste fotojahti, tegin ka uue blogi, sest vana parameetreid oli keerukam muuta (need oleks vanad postitused segi paisanud), kui uus ja parem teha.

Siin on must-valgel näha mu esimene kollase-fotojaht, see oli tolle kahemehe-blogi avalugu, niisiis on kollane olnud väga inspireeriv värv!
Ja selle kommentaariumis on esindatud ka yks praegune fotojahtija ;)

Yellow

Rohkem eestlaste&nende söprade fotojahi pilte näeb siin (more photohunting from Estonian side):
http://kaameraga-jahil.blogspot.com/

Click on photo for larger viewing

rôôm suvest

Mr.Linky

Naljakas miimika

Huvitav, kas selline miimiline harjutus läheks noortele kaubaks? *
Minu enda seosed: playboy symbol; Vonnegut (urruaugu symbol); vana kirjutusmasin (font?).
Viimasel ajal on röivad ning kodutekstiilid tekste täis (eriti retrostiilis tekste) ja nagu alati moe-asjadega, kuni tyytuseni. Eks öppinud disainerid tea, millest on alguse saanud tekstide, tähtede ja numbrikombinatsioonide ilmumine röivastele. Ise pakun, et algselt oli see tegija kaubamärk sisesildil, mis aja jooksul kolis ka riide väliskyljele (mäletan, kui 80-ndatel esimesed sisesildid ilmusid selgadele-tagumikele köigile lugeda ehk siis kadestada). Hiljem teisenes kylgeömmeldud silt suurteks yletrykkiteks röival vöi kangal, seosetute kombinatsioonideni välja, mis ei tähenda mitte midagi, on lihtsalt kujunduselemendid.
Aga silm loeb ikka - automaatselt. Ja vaat see hakkab ära tyytama. Kannad köhu peal suurt kirja NEW YORK PARIS SAO PAULO; tuled koju - akna ees ripuvad kardinad köikehölmava retrostiilis tekstiga COTTON 100% QualityBEST MATERIAL; heidad voodisse - tekikotil on yleelusuuruses kiri JUST LOVE... (sama kataloogi tooted, ei viitsinud markantsemaid näiteid mujalt otsida).



*T-särk on pärit La Redoute sygiskataloogist, kategooria MINIPRIS (neid kaupu hooaja löpus alla ei hinnata), suurused 138-162.
Hind 129 SEK komplekt, 2 tk pakis: must ja valge. Kas ka mustal on pilt, seda öeldud pole.

Mr.Linky

Teravaid elamusi suvel? Aga palun!

Suur suvi käes ja selle asemel, et pildistada lilli ja liblikaid, otsime meie teravaid elamusi. Rääkisin yhele inimesele fotojahist. Oli käsil eelmine teema  "Kes teisele auku kaevab...". Ma ei teadnud ingliskeelset väljendit, aga sain teada rootsikeelse: "Den som gräver en grop åt andra faller ofta själv däri."
Sama lugu on iirlastega, vaatasin just netist, ka neil on tegu hauaga: "If you dig a grave for others you may fall into it yourself."
Yhesönaga, see morbiidne ytelus tundub olevat rahvusvaheline. 
Tegin ka nalja: kuna kylas pannakse kanalisatsioonitorusid, on köik kohad täis auke, löhkamisjälgi ja kopaga masinaid - seega lihtne teema. Jutuajamine oli autos ja me möödusime just yhest säärasest ylessongitud teeäärest. Vestluskaaslane vaatas mulle yllatunult otsa: 
"Aga see on ju väljend - sa ei pea ju auku vöi hauda otsime, hauakaevajast rääkimata". 
Sain aru, kui kinni ma olin SÖNAS ja kui vähe sain aru väljendi tähendusest. Tähendab, ma sain aru kyll, aga möte sörkis pildiliselt ikkagi sönade taga. Samas polnud aega kellegi peedistamise situatsiooni reaalis oodata ning otsene augukaevamispilt ei tulnud enam köne alla, seega kasutasin kirjandust (vt eelmine postitus).


Sama lugu on 'teravate' elamustega. Teravad elamused vöivad olla millised tahes, aga tavaliselt teravate asjade nägemise vöi saadud torgete peale ei öelda  "mul olid teravad elamused" - see oleks isegi naljakas. On kas väiksemad vöi suremad kriimustused kuni önnetuseni välja. Teravad elamused on midagi muud...


Siin on minu omad, elav fotojaht pealegi:

Sellest vanast toomingast möödume me ysna lähedalt iga kord, kui mereranda läheme. Ja kuna rannailmad ilmselt jätkuvad, on korduvelamused garanteeritud...töesti teravad. Lapsed saavad sellest eriti hästi aru.

Mr.Linky

Rannalugemist

 Seff Rudolfot ei heidutanud see aga pôrmugi ning ta koguni hôôrus käsi. "Meie mäng on praegu veatu ja isegi ilus. Nad on ise need reeglid oma vaimujôu ülejääkidest (siinkohal Rudolfo köhatas  irooniliselt) välja môelnud ega saa sinna midagi parata, kui meie teeme näo, et neid ülima püüdlikkusega usume. Lôpuks nad tüdinavead meist  ja annavad meile köik, mis vaja. Pikemas perspektiivis nad kukuvad ise kaevikusse, mille on meie eemalehoidmiseks kaevanud. Kannatust, ainult kannatust."

M.Mutt "Rahvusvaheline mees"

See on raamat, mille olen korduvalt käest ära pannud. Ja kahetsenud, et ma ta yldse ostsin. Raamatuostude koha pealt olen viimasel ajal väga valiv ja lähen alati kindla peale välja, kuid odavmyygi juures kaob mönikord valvsus ja ma kahmin ka sellist kirjandust, millest ei tea midagi arvata. Ilmselt möjutas mind "Hiired tuules" - see oli kunagi väärt/väliskirjanduse pöua-ajal tundunud päris vaimukana. Pealegi oli igasugune irooniline suhtumine sel ajal värskendav, vaat et isegi riigivastane. Kuidas vöis möjuda "Rahvusvaheline mees" esmatryki ajal, 1994 - ei kujuta ette. Siis ma isegi ei teadnud, et selline asi ilmus.

Kahjuks pole see minu arust ajaproovile vastu pidanud, aga ega sedatyypi asjad vist suurt ei peagi. 

Aga pole viga, rannas, kui töesti mitte midagi teha pole, vaat siis vöib ka seda leebet paskvilli lugeda.

Mr.Linky: http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=26Jun2012

Pörnika perspektiiv

...ja rohujuure tasand.

15.juuli, pyhapäev. Jätkulugu

Lubasin selle värvika sambla kohta veidi uurimistööd teha. Nagu alati, ajas targa raamatu* sirvimine mind veel enam segadusse - samblaid on palju ja nad on ysna sarnased. Ka karusambla perekonnas on mitmeid eri liike. Önneks on raamatus kryptogaame** vaadeldud kasvukoha järgi ja tundub, et olen leidnud meie kaljusest männimetsast palu-karusambla (polytrichum juniperinum'i).
Netist sammalde kohta uurida on veel raskem, eriti, kui ligilähedaselt nimetust ei tea. Yks harvu kordi, kus raamat yletas netti kiiruse ja selguse poolest.

Kuid ka internetiavarustest sain huvitavat infot. Sattusin toreda iirlasest blogija peale, kellel on kaks suurt huvi - loodus ja söögitegemine. Tundub, et mees on sygavuti läinud mölemal alal, sest näiteks on vähe neid, kes aru saavad sammaltaimede sugulisest paljunemisest vöi omavad köiki Julia Child'i kokaraamatute köiteid.Ta näitas oma taset hariliku karusambla e käolina näitel siin, aga eriti siin! (vt. ka kommentaariumi).
Eelmine kord leidsin kusagilt mujalt ka joonistatud skeemi, aga ytlen ausalt, mulle on sammalde paljunemine kosmoseteadus. Nii et Voldemar-Augustil vöib öigus olla...

Peale raamatus pusimist vötsin kaamera ja läksin metsa. Kerge vaevaga leidsin oma aprillis vöi mais (kahjuks ei leidnud esialgset faili) pildistatud sammaltaime yles - ere laik nagu punane pea paistis metsas kaugelt silma. Nyyd oli ka allpool rohelist osa näha:

* "Vår flora i färg. Kryptogamer"

seened+vetikad=samblikud

** "Krüptogaamid - samblad, samblikud ja seened. 


Muide, krüptogaamidest on taimed ainult samblad; samblikud on seente ja vetikate symbioos; ja seened...on seened. 
Samblikud on need "plärakad" (körvaloleval pildil), millel puuduvad taimele omased lehe-ja varretaolised osad. 
Köik kryptogaamid paljunevad eostega. (Eosed on mikroskoopilised ja väga lihtsad osakesed - vörreldes seemne kui paljunemisvahendiga, mis on eose e. spoori körval suur ja keeruline looduse ime).
Samas, sammalde 'suguelu' tundub mulle nii keeruline (ja mitte ainult mulle), et sellest on ka minust palju targematel raske aru saada.


Niisiis rohujuure tasandile minemine andis mulle rohkem teadmisi sammalde kohta, kui ma eales koolis omandasin. Ja seda ainult paari tunniga. Teen sellest järelduse, et koolis tuleks öppida teatmikest materjali leidma ja loogiliselt mötlema, mitte tuimalt asju pähe taguda. Nagu minult nöuti ja vist praegugi veel nöutakse.


Linke:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_karusammal
http://et.wikipedia.org/wiki/Eos
http://donegal-wildlife.blogspot.se/

juulikuu lumi

Mr.Linky

peamine

   Peamised asjad jätame omateada...vöi ka mitte ? 

Unistused

Kuulamiseks trio Hakana "Flow"

Vöib-olla pole see vaikne mötisklev improvisatsioon köigi jaoks unistusi äratav helidekooslus ja ka lindistuse kvaliteet jätab soovida, aga minu jaoks on see ansambel eriline. Olin ise sellel kontserdil ja ostsin ka plaadi (kuid plaadil pole just seda lugu) ning sain plaadikestale autogrammi.
Rohkem pole triost kuulda olnud ja ka rohkem plaate, kui see, mis mul on, ma ei tea olevat...Muusikud mängivad teistes kooslustes. 
Leidsin netist yhe loo, kus Nyman mängib Prahas klezmer-muusika bandis. Klezmer oleks muidugi pildi juurde täistabamus, kuna Surnumerd ymbritseb ka Iisrael, kust  klezmermuusika on pärit. Näide Budapesti Klezmer Bandilt. 
Kuna balkan-ja klezmermuusikas on palju sarnast ja et jaanipäev löbusamalt läheks, siis meenutaks Kustu't ehk Emir Kusturica't ja tema kasse :)  - mängib No Smoking Orchestra. 


Niisiis möned minu unistustest on: pääseda veel kord oma elus Surnumere äärde; kuulata trio Hakana't veel kord live's. Ja viimaseks - näha ära film Arizona Dream. 
So those are my dreams...


Mäng on juba yleval

Uus luud

Mr.Linky on siin.
Vana luud on siin.

Rasvane suutäis

Veel rasvaseid ahvatlusi

kasvab

Enne ja pärast

Aed-karukell täna minu aias

Aastaid tagasi olid minu teadmised taimedest niivörd nörgad, et ma ei saanud aru karukella enne ja pärast olekutest - yhesönaga ei teadnud, et see on yks ja seesama taim. Vöib-olla eksitas mind see, et karukella seemnetutt on alati palju körgem, kui öis ise. Peale öitsemist kasvab vars veel edasi, et seemnetel oleks lihtne tuulega ära lennata ja paljunema asuda. Kui ma erineval ajal juhtusin mere äärde ja nägin öitsvaid aas-karukellasid (mis on kyll tagasihoidlikumad, kui aia omad); ja möni teine kord nägin nende toredaid karvaseid seemnetutte, siis arvasin, et need on erinevad lilled!

Karukellad on alati mu erilised lemmikud olnud. Nad seostuvad suve, rannaliivikute, männimetsa, mere ja puhkusega. Oleksin seda ilusat taime oma aeda tahtnud, aga önneks ma ei hakanud seda mötet reaalsuses ellu viima. Esiteks on köik looduses kasvavad karukellad (eriti natuke värvikam palu-karukella liik) looduskaitse all ja teiseks vaevalt need tavalisel aiamullal oleksid kasvanud.
Seda, et minu lemmiklilled  ka myrgised on, sain teada alles täna taime googeldades. Aga nagu möned muudki myrgised taimed, on nad rahvaravis kasutusel olnud.


Enne ja pärast oli mul yhele pildile lihtne tabada, sest meie aed-karukella puhmas on just öitsemist löpetamas. Seda yleminekuaega, kus on korraga öisi ja seemnetutte näha, pole ma looduses kunagi osanud tähele panna, sest linlasena sain ma suveti mere äärde mitte just igal nädalal... ja vöimalik, et aas-karukell öitsebki korraga ära.
Seda, et on olemas ka aia-variant, sain samuti teada alles kymmekond aastat tagasi.

Selle dekoratiivse, pehme-karvase lillega soovin köigile sama mönusat suve ja päikselist suvepuhkust!

Ja kui me enne ei näe, siis pärast suve möne huvitava teema puhul kindlasti.


Mr-Linky alla vaadates näeb enne ja pärast juurdetulnud mängijaid, kes on Enne ja Pärast pildile jäädvustanud.

leht

seosed käsikäes

"Möned asjad on nii seotud, et kuuluvad ühte ja käivad käsikäes..."

Ja voolumöötjale vuuduu tegemine ei aita, 

kui ikka pesumasin iga päev huugab  - 

vöta kätte ja pese käsitsi (kasvöi käsikäes)

Osavötjad Mr.Linky's

Mask

kiirus (speed)

...yeah what I really need

is an open road

and a whole lot of speed...

Kuulamiseks (körval aknas, ka laulu tekst) - Montgomery Gentry "Speed" - duo Eddie Montgomery&Troy Gentry, tyypiline löunaosariikide country.
Pyhendan postituse autoönnetuses hukkunud söprade Dave' ja Linda (Mesa; AZ) mälestuseks, ka nende autos mängis samasugune countrymuusika.


Fotojaht

PS. Kiire nii öösel kui päeval - seeriast Autoaknapildid, tehtud augustis 2011 Olustvere lähedal.

Torust läbi

Kui ma täna järve ääres jalutasin, oli yks mu eesmärk jöuda drenaazhitorude hunnikuni teiselpool järve. Loomulikult fotojahi jaoks. Metallist saunakorstnat olin juba pildistanud - juhuks, kui toruhunnik on kadunud, mis poleks ka ime, kuna meie kandis on käimas vee- ja kanalisatsioonitorustiku  panek kogu piirkonda.
Enne, kui ma "objektile" jöudsin, peatas mind loik kohas, kus ma seda kunagi polnud näinud. Uurisin lähemalt: pöhjuseks oli toru! See oli mittefunktsioneeriv, sest ta oli just raja kohalt katki ja ilmselt oli ka väljavoolu ots ummistunud. Sellisest torust vesi läbi ei pääse...
Kui nägin jahiliste köiki suurepäraseid korstnaid ja torusid, siis polnud kahtlust, et see siin saab olema minu fotojahi toru, millist mitte kellegil pole:

Teised torustikust kostvad hääled

Möni möis

Lugu on sedasi, et jälle kord on ette löönud minu antud teema!

Tegelikult andsin ise teemaks lossi, sest olin eelmisel aastal vuuduu'likul lainel ja kraapisin hetkeidee ajel möttes kokku köike nöiavärki ja mystilist.
Lossi kohta arvas Tiia, et ega neid palju ole - eks ta ole tösi ka - ja mine siis kiirel kevadisel ajal mönda otsima. Minu peas mölkus muidugi kuningaloss ja sugugi mitte köige hiilgavamast kyljest, vaid idee oli saada pilt lossialusest käigust vöi mönest muust syngemast osast (hiljuti kirjutati lehes, et maa-aluse käigu kaudu lahkusid Victoria ja Daniel öösel salaja oma pulmapeolt). Käik on ajalooline, selle avavus on veejoonel (see on igayhele näha, kes teab vaadata), eks siis peab ootama kokkulepitud ajal ka paat. Seda käiku on kasutatud ajaloos varemgi, siis hoopis tösisematel pöhjustel, kui ajakirjanike ja fotograafide eest pögenemine.
Aga ma olen laisk olnud ja pole peale möödunud aastavahetust enam lossis ega lossi lähedalgi käinud - ning neidki pilte ei leidnud esimese hooga yles.
Siis mötlesin, et vötaks asja hoopis kergemalt ning teeks naljaviluks äraarvamismängu sellest, mis arhiivis ette satub. Ja et see poleks liiga lihtne (ma usun, et olulisemad Eesti möisad on enamusel läbi käidud), pole köik pildid Eestist, kuid need pole ka liiga kauged kohad. Niisiis, kus need pildid on tehtud?

1. Ka see on loss :). 

2. Loss vöi kindlus ta vist on...

Igatahes ryytlivöitlust öpiti selle teises kyljes päris usinalt:

...ning sobivalt jalutas pargis ka daam mustas:

3. Aga möis ikka ka - millise möisakompleksi juurde kuulub see hoone?

Teised mängijad Mr.Linky hölma all


1.pilt - pilk naabri (kapsa)aeda

Pyhapäeva öhtu on käes ja mul tuleb oma lubadust täita ning ise vastata.
Ytlesin ette, et köik pildid pole Eestist. Vötsin enda jaoks neutraalse maa - Soome. Ja teatavasti eestlasi on Soomes palju, vahel tundub, et juba kolmandik Eesti rahvastikust :). Seega olin kindel, et esimene pilt vastatakse kohe ära. Teiseks, koht on suurele maanteele väga lähedal.
Ma olin kindel, et see on Kehä III, aga siis hakkasin mötlema, et äkki oli hoopis maantee 51, sest käisime (vist) seekord ka Espoos.
Aga muidugi, ma olen lihtsameelne. Ma ei leidnud googeldades (isegi tänavapilti kasutasin, kus saab 360 kraadise pöörde enda ymber teha ja virtuaalselt ringi vaadata), milline Fortum (elektrijaam) see oli. Ka Plantagen'iga (suur aiandusfirma, mis on ka kogu Skandinaavias levinud) oli sama lugu - keerutasin ja vahtisin Google kaardil, aga yhegi körval polnud elektrijaama näha ja ykski ei näinud sedamoodi välja, kus mina käisin. Vöib-olla see polnudki Plantagen, vaid mönu muu suur lillekauplus?
Mind vapustas ehitiste kooslus ja kogu piirkonna kummaline olemus, mis oli segu tööstusmaastikust, suure aianduskaupluse hubastest nurgatagustest, kus hekkidevaheline jalutusrada viis laste mänguplatsile. Kuhu meiegi sammud seadsime...ja siis kerkis järsku silme ette see elektrijaamamyrakas lagedal väljal, lossike körval. Öudne mu meelest. Vöi öudselt ilus, soomlastel on omapärane huumorimeel.

Turu lossi eestvaade, Wikipedia

2. pilt - pilk naabri uhkusasjale

Turu lossi siseöu, Wikipedia

Ka Turu loss on nii silmatorkav hoone, et jääb kohe sadamast tulles silma - aga paljud teist siis käivad sealt laevaga? Eestlased rändavad kogu maailmas, Euroopa on risti-rästi läbi käidud, aga Turu linna ei tea keegi, ma kohe ei usu seda! Ometi suhteliselt lähedal ja vöiks ka vahel sealt kaudu Rootsi minna. Saab Naantalist Muumimaalt läbi pöigata. Autoga käies ei ole vahemaad liiga suured ja elamus tuleb suur, laste vaimustusest rääkimata. Tahtsin ka yhe Muumilossi panna, aga pidasin juba liiga heaks vihjeks asukohamaale :).
Turu lossi öue ma ei pääsenud. Tiirlesin enne laevale minemist aega parajaks tehes lossipargis, kena kevadeöhtu oli. Leidsin huvitavat värvi tulpe ja tuttavaid taimesilte väikses yrdiaias. Ning trehvasin möögavöitlejaid ja daami mustas.