Suur suvi käes ja selle asemel, et pildistada lilli ja liblikaid, otsime meie teravaid elamusi. Rääkisin yhele inimesele fotojahist. Oli käsil eelmine teema "Kes teisele auku kaevab...". Ma ei teadnud ingliskeelset väljendit, aga sain teada rootsikeelse: "Den som gräver en grop åt andra faller ofta själv däri."
Sama lugu on iirlastega, vaatasin just netist, ka neil on tegu hauaga: "If you dig a grave for others you may fall into it yourself."
Yhesönaga, see morbiidne ytelus tundub olevat rahvusvaheline.
Tegin ka nalja: kuna kylas pannakse kanalisatsioonitorusid, on köik kohad täis auke, löhkamisjälgi ja kopaga masinaid - seega lihtne teema. Jutuajamine oli autos ja me möödusime just yhest säärasest ylessongitud teeäärest. Vestluskaaslane vaatas mulle yllatunult otsa:
"Aga see on ju väljend - sa ei pea ju auku vöi hauda otsime, hauakaevajast rääkimata".
Sain aru, kui kinni ma olin SÖNAS ja kui vähe sain aru väljendi tähendusest. Tähendab, ma sain aru kyll, aga möte sörkis pildiliselt ikkagi sönade taga. Samas polnud aega kellegi peedistamise situatsiooni reaalis oodata ning otsene augukaevamispilt ei tulnud enam köne alla, seega kasutasin kirjandust (vt eelmine postitus).
Sama lugu on 'teravate' elamustega. Teravad elamused vöivad olla millised tahes, aga tavaliselt teravate asjade nägemise vöi saadud torgete peale ei öelda "mul olid teravad elamused" - see oleks isegi naljakas. On kas väiksemad vöi suremad kriimustused kuni önnetuseni välja. Teravad elamused on midagi muud...
Siin on minu omad, elav fotojaht pealegi:
Sellest vanast toomingast möödume me ysna lähedalt iga kord, kui mereranda läheme. Ja kuna rannailmad ilmselt jätkuvad, on korduvelamused garanteeritud...töesti teravad. Lapsed saavad sellest eriti hästi aru.
Mr.Linky
Katsetused ja mötted fotokunsti ja kunsti teemadel. Uudised ja inspiratsiooniallikad. Meemidest osavötud.
Tuesday, July 24, 2012
Sunday, July 22, 2012
Rannalugemist
Seff Rudolfot ei heidutanud see aga pôrmugi ning ta koguni hôôrus käsi. "Meie mäng on praegu veatu ja isegi ilus. Nad on ise need reeglid oma vaimujôu ülejääkidest (siinkohal Rudolfo köhatas irooniliselt) välja môelnud ega saa sinna midagi parata, kui meie teeme näo, et neid ülima püüdlikkusega usume. Lôpuks nad tüdinavead meist ja annavad meile köik, mis vaja. Pikemas perspektiivis nad kukuvad ise kaevikusse, mille on meie eemalehoidmiseks kaevanud. Kannatust, ainult kannatust."
M.Mutt "Rahvusvaheline mees"
See on raamat, mille olen korduvalt käest ära pannud. Ja kahetsenud, et ma ta yldse ostsin. Raamatuostude koha pealt olen viimasel ajal väga valiv ja lähen alati kindla peale välja, kuid odavmyygi juures kaob mönikord valvsus ja ma kahmin ka sellist kirjandust, millest ei tea midagi arvata. Ilmselt möjutas mind "Hiired tuules" - see oli kunagi väärt/väliskirjanduse pöua-ajal tundunud päris vaimukana. Pealegi oli igasugune irooniline suhtumine sel ajal värskendav, vaat et isegi riigivastane. Kuidas vöis möjuda "Rahvusvaheline mees" esmatryki ajal, 1994 - ei kujuta ette. Siis ma isegi ei teadnud, et selline asi ilmus.
Kahjuks pole see minu arust ajaproovile vastu pidanud, aga ega sedatyypi asjad vist suurt ei peagi.
Aga pole viga, rannas, kui töesti mitte midagi teha pole, vaat siis vöib ka seda leebet paskvilli lugeda.
Monday, July 9, 2012
Pörnika perspektiiv
...ja rohujuure tasand.
15.juuli, pyhapäev. Jätkulugu
Lubasin selle värvika sambla kohta veidi uurimistööd teha. Nagu alati, ajas targa raamatu* sirvimine mind veel enam segadusse - samblaid on palju ja nad on ysna sarnased. Ka karusambla perekonnas on mitmeid eri liike. Önneks on raamatus kryptogaame** vaadeldud kasvukoha järgi ja tundub, et olen leidnud meie kaljusest männimetsast palu-karusambla (polytrichum juniperinum'i).Netist sammalde kohta uurida on veel raskem, eriti, kui ligilähedaselt nimetust ei tea. Yks harvu kordi, kus raamat yletas netti kiiruse ja selguse poolest.
Kuid ka internetiavarustest sain huvitavat infot. Sattusin toreda iirlasest blogija peale, kellel on kaks suurt huvi - loodus ja söögitegemine. Tundub, et mees on sygavuti läinud mölemal alal, sest näiteks on vähe neid, kes aru saavad sammaltaimede sugulisest paljunemisest vöi omavad köiki Julia Child'i kokaraamatute köiteid.Ta näitas oma taset hariliku karusambla e käolina näitel siin, aga eriti siin! (vt. ka kommentaariumi).
Eelmine kord leidsin kusagilt mujalt ka joonistatud skeemi, aga ytlen ausalt, mulle on sammalde paljunemine kosmoseteadus. Nii et Voldemar-Augustil vöib öigus olla...
Peale raamatus pusimist vötsin kaamera ja läksin metsa. Kerge vaevaga leidsin oma aprillis vöi mais (kahjuks ei leidnud esialgset faili) pildistatud sammaltaime yles - ere laik nagu punane pea paistis metsas kaugelt silma. Nyyd oli ka allpool rohelist osa näha:
* "Vår flora i färg. Kryptogamer"
![]() |
| seened+vetikad=samblikud |
Muide, krüptogaamidest on taimed ainult samblad; samblikud on seente ja vetikate symbioos; ja seened...on seened.
Samblikud on need "plärakad" (körvaloleval pildil), millel puuduvad taimele omased lehe-ja varretaolised osad.
Köik kryptogaamid paljunevad eostega. (Eosed on mikroskoopilised ja väga lihtsad osakesed - vörreldes seemne kui paljunemisvahendiga, mis on eose e. spoori körval suur ja keeruline looduse ime).
Samas, sammalde 'suguelu' tundub mulle nii keeruline (ja mitte ainult mulle), et sellest on ka minust palju targematel raske aru saada.
Niisiis rohujuure tasandile minemine andis mulle rohkem teadmisi sammalde kohta, kui ma eales koolis omandasin. Ja seda ainult paari tunniga. Teen sellest järelduse, et koolis tuleks öppida teatmikest materjali leidma ja loogiliselt mötlema, mitte tuimalt asju pähe taguda. Nagu minult nöuti ja vist praegugi veel nöutakse.
Linke:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_karusammal
http://et.wikipedia.org/wiki/Eos
http://donegal-wildlife.blogspot.se/
Thursday, July 5, 2012
Sunday, July 1, 2012
peamine
Subscribe to:
Posts (Atom)







