Three moments of the past year

1. Winter Rain in Fonte da Telha (Beach in Costa da Caparica)

2. Full Moon in Moinha Novo dos Paulistas, Seixal

3. The White Car (taken through a windshield)

Pildid võiksid kuuluda ka jaanuari Fotojahtidesse:

# Takistus

# Vaimude tund

# Läbi klaasi

Dynamics of the Sky... in Portugal

# Skywatch Friday

# Meme-free photo hunters from Estonia

Abracadabra

 Fj "4"

Abracadabra on selle kirju roosi nimi. Üks neist pole seda sorti, kuid 4 õit on siin sellegipoolest. Kuulamiseks: Abracadabra

PS. See on esimene kord, kus ma juba kord üles pandud töö panen uuesti esinema. Tundsin, et see neljane roosikimp oma aiast väärib seda, seda enam, et see oli saanud ainult kaks vaatamist. Nüüd ehk tuleb tähetund? 

Teises Sahtlis on tavapäraselt veelgi fotojahi kraami, aga seal on lugu kaunitest roosidest väga kaugel! 

Uks number kaks

 

Silditeemaline fotojaht tuletas mulle paugupealt meelde selle ukse, sest säärast sissepääsu koos 20 keelava sümboliga polnud minu silmad veel näinud. Seal oli kõik, millega lennukisse ei lasta ja hulga asju peale selle... nagu poid, kiivrid, raadiod, kaamerad, plekkpurgid, vihmavarjud, koerad jm loomad. Veinipudelid ja pokaalid kaasa arvatud. Uks aga ise oli selline, et selle taga võis vabalt ka prügimägi olla.

Palju rõõmustavamaid silte näeb Teises Sahtlis... 

Eksootilised tekstuurid

PS. Mõtteid fotojahi jätkamisest uuel aastal Teise Sahtli lugudes
 

Peegeldused roosas

Augustiõhtu

Kirju fotojaht

Mõõna maagia

 

Merekarbikorjaja Tejo suudmealal 

Kunagi, aastaid tagasi pakkusin fotojahilile välja mõned teemad. Need olid müstika vallast. Ühel päeval oligi "minu" teema üleval ja mäletan, et see tuli mulle endale pisut ootamatult. Loo nimeks sai Metsa maagia. Mäletan ka seda, et ma olin kohutavas kimbatuses valiku tegemisel ja enda ühe-pildi põhimõtete vastaselt panin üles terve seeria. Ja suhteliselt pika jutu sinna juurde.

Tundub et seekord on käes sarnane olukord, aga mitte nii dramaatiline. Sellenädalane teema Vesi tõesti oleks, aga minu valitud alateema Mõõn on pigem... naljakas. Või on mu pildivalik naljakas. Seega pääsesin kergema kimbatusega arhiivis valikut tehes. 

Teiseks pole ma niipalju mõõna jälginud kui õhtust metsa, mis tookord Rootsis elades olude (meeldival) sunnil oli mu igaõhtune tegevus.

Jätsin natuke imelikumad, aga mitte nii head kaadrid Teise Sahtli jaoks, seal saab olema seega nn elav fotojaht, kuna leidsin objektid paar päeva tagasi. Siin on arhiivipildid:

Looking at the Deep End

Thunder, thunder...

vihmase aja unenäod

Dance with the Waves

Dance with the waves,
move with the sea.
Let the rhythm of the water
set your soul free.
Christy Ann Martine

Mustrid

Tekst illustratsioonidega 2. Fotomeemidest emotsionaalsemalt

Eelmises osas sai kirjutatud osavötjate arvust. 

Statistika on yks huvitavamaid asju, aga inimloomuses on sisse kodeeritud sellest mööda vaadata ja tugineda emotsioonidele ning soovnägemisele (näiteks kui mina ei viitsi suvel osa vötta, siis tundub mulle, et suvel osavött väheneb).

Nyyd jätan statistika rahule ja käsitlen emotsionaalsemat kylge. Seega alljärgnev on minu arvamus, mida ma mingite arvudega töestada ei saa. 
Osalt on see kirja pandud aastal 2011, osalt praegu, aga nii kindlat vahet ma enam teha ei oska (nagu oli statistika I ja II osa). Vastavalt olukorrale on siia-sinna vahele pandud uusi lauseid ja kirjutatud uusi löike, eriti käib see osa "Kogemusi mujalt..."kohta.

Enne veel need punktid, miks mäng vöib löppeda. Need seadused  on yldised ja ei käi konkreetselt yhe meemi kohta. Annan need suunaga yldisemalt konkreetsele:

1. Majanduskriis - inimestel pole aega ja jöudu hobide jaoks
2. Väike riik, väike keeleruum = vähe osavötjaid
3. Hariduse, kultuuri (eriti meedia) syvenev pealiskaudsus, mis pöhjustab selle, et  inimesed valivad pigem kergema  ja vähem pingutust nöudva sotsiaalmeedia kui rohkem syvenemist nöudva blogosfääri oma väljundiks.
4. Iga mäng saab kord otsa. Osavötjad peaksid seda 'loodusseadust' teadma ja mitte kurvastama vöi ennast  syydistama juhtunus.
5. Konkreetse mängu atraktiivsus, omadused ja juhtimine.

Viiendat, köige vähemtähtsamat punkti käsitlen allpool tänulikkusest vöimaluse vastu fotojahis (ja ka teistes mängudes) osa vötta. 

Tekst illustratsioonidega. Fotojahi statistikat

Kunagi 2011. aasta septembris maal olles hakkasin uurima Fotojahi vanu postitusi. 
Ajendiks oli arutelu suvepausi tegemisest ja et väljas oli sel päeval nii halb ilm, et midagi suurt teha ei saanud. 
Mötlesin, et mulle oleks paus juulis päris hästi istunud, aga pöhjendus
 "/---/sest igal aastal on keset suve väga vähe osavõtjaid olnud " tundus imelik. Olin just eelmiste aastate jahid yle vaadanud ja nägin, et suured langused osavötus toimusid mitte suvel, vaid kevadeti.
Seda fenomeni saab siiani kontrollida, kes vaid viitsib arhiivis sobrada.
Saab ka vaadata, mis oli päris-päris alguses ...ja seda ma ka tegin. 
Juhuslikult tekkinud uudishimu töttu sain teada, et...kui ma 2010.aasta septembris mängu astusin, olid Fotojahi parimad päevad juba möödas. 

Gone with the Wind

Fj "Tuulest viidud"

Kentsakas tegelane

Häda on viimasel ajal ajaga, et ei jöua enam piltidele juurde juttu panna, oluline saab hoopis kommentaariumis ära öeldud. Kuna blogi sirvides neid kommentaare näha pole, toon siis siia paar rida.
Aeg: 22.august.
Oli kuiv ja harva sai koju tuldud, et terrassile töstetud potililli kasta.
Seekord kastsin lille ja kärnkonna yhe korraga, paistis, et mölemile meeldis. Aga kui ma liigset tähelepanu osutasin, et makrot teha, siis hyppas kärnkonn minema.

Pilte pole grammi vörragi töödeldud, praegu paistab elukas natuke liiga sinine. Tegin lisaks paar välguga pilti, kuid ka neil pole öige värv. Ilmselt oli midagi vahepealset ja just nii, nagu valgus parasjagu peale paistis.

Fotojahi lingikogu ka.

Flamenco-dancers

Fj

Datlid

Olen magusatest asjadest kirjutamise juures natuke nöutu, sest tegelikult on möru shokolaad ainuke maius, mis mul kodus kogu aeg käepärast on. Muude maiustuste ja kookide vastu käivad kyll mönikord isud, aga need tulevad peast, mitte köhust ja ei vasta enam sellele, millisetena nad kunagi pähe said istutatud.
Röömsa öhinaga ostetud jäätis ei vasta ootustele; kook, mida varem ikka söin, tundub nyyd läila; paljud magustoidud tunduvad yldse liiga magusad.
Nagu ka pasteet, heeringad, kartulisalat...aga olgu, need viimased ehk sellepärast, et Rootsis-Norras on magusam maitse, kui Eestis vöi Soomes.

Samas looduslik magus vili läheb mulle alati peale. Näiteks datlid - need on ju öige magusad, hetkel ei tulegi neist midagi magusamat peale mee meelde.
Meest sai kirjutatud 2 aastat tagasi naljalugu (http://pildiproovid.blogspot.se/2011/07/mmmm.html, aga seekord siis pyhendun datlitele ja ilma naljata!