Friday, June 12, 2020

Looking at the Deep End




See valus kukkumine on teemal Terav

Fotojahi osavõtjad:

Konn. Lendav.
Tegelinski. Kummut
Kaamos. Kevad tuleb.
Epp. 5500.
Isemõtleja. Mis iganes...
Udo. Mõtted.

9 comments:

  1. Mul hakkas pea ringi käima.
    Õngemehel on nii suur saak terava konksu otsas, et see on maailma kummuli kaalumas...

    ReplyDelete
  2. Vau! Huvitav, et isegi nii leebed värvid nagu hall ja beež võivad teravalt mõjuda.

    ReplyDelete
  3. Esimene reaktsioon oli arusaamatus, teine- et kus see teravus siis on, kolmandana leidsin terava mere sest vaatasin suuremat pilti. Ja kui pea paremale kallutasin hakkas pilt end päripäeva keerama.. hm!

    ReplyDelete
  4. Üks mis kindel... konksu otsas keegi igatahes jääb!
    Imetlen neid, kes tunde suudavad istuda ja oodata. Ilmselgelt ei saa õngitsemine olla minu hobi.
    Kaunis maastik? Jah. Vaikus ja rahu? Loomulikult. Kas sinna juurde kuuluv kalapüük on vaid pettekas, et minna, olla ja nautida? Või ikka emotsioonid, kui äkki näkkab!

    ReplyDelete
  5. Nagu Kaamosel, pani ka mul pea ringi käima.

    ReplyDelete
  6. "See valus kukkumine on teemal Terav" kirjutasin pildi alla.
    Pea peabki seda pilti vaadates ringi käima.

    Lavastus, lugu: Kas siis keegi pole kukkudes murdosa sekundi jooksul näinud maad lähenemas, märganud seal teravaid objekte, silmanurgast näinud ka kedagi, kes seda kukkumist võiks pealt näha?
    On ju öeldud, et kogu möödunud elu käis silme eest läbi.
    Ja siis - tümaki, mats ja maaühendus... oli terav küll.
    Õnneks kalamees ei pannud tähelegi.

    Sildid lahtiseletatult: Värvid on fototöötluse tulemus. Kalamees annab silueti. Teravad merekarbid ja kõrkjajupid struktuuri.

    ReplyDelete
  7. Rand on teravusi täis. Ja meri ongi mõnikord terava toimega.

    ReplyDelete
  8. Noh, ma imetlen seda hetke vaikides - lihtsalt sõnad ei jõua ajukäärudest edasi...

    ReplyDelete