Showing posts with label nali. Show all posts
Showing posts with label nali. Show all posts

Thursday, November 5, 2020

Uks number kaks


 

Silditeemaline fotojaht tuletas mulle paugupealt meelde selle ukse, sest säärast sissepääsu koos 20 keelava sümboliga polnud minu silmad veel näinud. Seal oli kõik, millega lennukisse ei lasta ja hulga asju peale selle... nagu poid, kiivrid, raadiod, kaamerad, plekkpurgid, vihmavarjud, koerad jm loomad. Veinipudelid ja pokaalid kaasa arvatud. Uks aga ise oli selline, et selle taga võis vabalt ka prügimägi olla.

Palju rõõmustavamaid silte näeb Teises Sahtlis... 

Sunday, September 15, 2013

Tuesday, July 2, 2013

Suvi ja fotojahtimine


Suvel need asjad ei taha kokku klappida. Kord pole arvuti juures vöi pole seda kaasas, kord jälle pole piisavalt head yhendust, et pilt yles laadida.
Nii juhtus ka teema "Kypsised, limonaad ja vihm" pildiga, tähtaeg kukkus enne, kui ma yhenduse juurde jöudsin. Ometi oli nii tore olnud aiavoolikuga vihma teha! Kogu tegevus vöttis aega mitte yle kymne minuti ja seegi kulus kannu sättimisele, "vihmaga"polnud muret, nagu ma alguses kartsin, madal öhtupäike lisas veelgi efekti.
Järgmine voor oli muinasjututeemaline ja ma lisasin pildile yhe komponendi. Kes seda näeb, see ka vaime ja haldjaid usub...aga meid vaatav must hunt on ju olemas. Vöi on see koer?
Kahjuks ei läinud pilt ka seekord käiku, sest ei vastanud nöuetele ja just selle ma trikitamise röömus unustasin, sest G+-s kehtib ainult elav fotojaht ja töötlus pole selles mängus lubatud.
Kahju oli pilti arhiivi jätta, aga mul on ju fotosahtel!

Sunday, May 19, 2013

sotsiaalmeedia völu



Lõpetage oma profiili täitmine
Kus te koolis käisite?
9 teie sõpra õpivad koolis University of Life. Kas teie õpite samuti seal?

Jah
Ei


Nähtav kõigile

Friday, October 26, 2012

metallist ring






...see esimesena meeldetulnud, ylimalt funktsionaalne objekt on pildistatud kohalikus odavpoes Lidl paar tundi tagasi.
Pildijahi lingikogu

Sunday, July 22, 2012

Rannalugemist

 Seff Rudolfot ei heidutanud see aga pôrmugi ning ta koguni hôôrus käsi. "Meie mäng on praegu veatu ja isegi ilus. Nad on ise need reeglid oma vaimujôu ülejääkidest (siinkohal Rudolfo köhatas  irooniliselt) välja môelnud ega saa sinna midagi parata, kui meie teeme näo, et neid ülima püüdlikkusega usume. Lôpuks nad tüdinavead meist  ja annavad meile köik, mis vaja. Pikemas perspektiivis nad kukuvad ise kaevikusse, mille on meie eemalehoidmiseks kaevanud. Kannatust, ainult kannatust."


M.Mutt "Rahvusvaheline mees"



See on raamat, mille olen korduvalt käest ära pannud. Ja kahetsenud, et ma ta yldse ostsin. Raamatuostude koha pealt olen viimasel ajal väga valiv ja lähen alati kindla peale välja, kuid odavmyygi juures kaob mönikord valvsus ja ma kahmin ka sellist kirjandust, millest ei tea midagi arvata. Ilmselt möjutas mind "Hiired tuules" - see oli kunagi väärt/väliskirjanduse pöua-ajal tundunud päris vaimukana. Pealegi oli igasugune irooniline suhtumine sel ajal värskendav, vaat et isegi riigivastane. Kuidas vöis möjuda "Rahvusvaheline mees" esmatryki ajal, 1994 - ei kujuta ette. Siis ma isegi ei teadnud, et selline asi ilmus.
Kahjuks pole see minu arust ajaproovile vastu pidanud, aga ega sedatyypi asjad vist suurt ei peagi. 
Aga pole viga, rannas, kui töesti mitte midagi teha pole, vaat siis vöib ka seda leebet paskvilli lugeda.




Sunday, May 13, 2012

seosed käsikäes



"Möned asjad on nii seotud, et kuuluvad ühte ja käivad käsikäes..."

Ja voolumöötjale vuuduu tegemine ei aita, 
kui ikka pesumasin iga päev huugab  - 
vöta kätte ja pese käsitsi (kasvöi käsikäes)
Osavötjad Mr.Linky's


Friday, March 2, 2012

Reedeöhtune lehesaba

Naljanurk
Mida kass ütles?
Parimad vastused-kommid pääsevad JUTUSABAS oleva pildi jutumulli(desse)! 


_______________________________________________

Pyhapäeva öhtul...

...lubasin lisada paar saba. Mets kölas täna lindude laulust, aga - mitte yhtki saba! Ka metsloomad olid peidus just siis, kui mul neid tagantvaates vaja oli. Arvasin, et see on kerge ylesanne, kuna ma neid pögenedes tavaliselt näengi. Aga vöta näpust  sabast!
Arhiivis sai körvale pandud paar pilti, kui elav fotojaht peaks ebaönnestuma. Niisiis lähevadki käiku need. Loomulikult on kodune sabaga loom see köige-köige tähtsam, nii et lausa pyhapaiste on ta ymber...


Tal on palju hellitusnimesid ja yks neist on Sissemurdja. Kui ust käpaga udides lahti ei saa, hyppab röövel lingile ja ripub seal nii kaua, kuni see avaneb. On vähe uksi, mida ta lahti ei saa (kui need just lukus pole)...
Teise saba pyhendan neile sabajahtijaile, kelle kommentaariumis ma sönakinnitustega hakkama ei saanud.


Näiteks tahtsin Ksenia blogis (kus oli vöimsa sabaga kass) öelda: " Sel sabal peab väga tugev lihasmootor ja vöimsad ylekanded olema". Aga sama käib ka meie naabri kassi kohta, kes kuu tagasi pildile jäi.
Lisan oma tunnustuse siin ka Tuulile, kelle ahvenagrilli pilt oli väga värskendav; ning Tegelinski juures naersin Ti:a kommentaari, lisades omalt poolt: "Mitte teivas, vaid lausa tökkepuu, avatud asendis!"
 Kokkuvöttes pole yhegi fotojahi juures niipalju naernud, kui Saba-jahi juures. Köikides blogides ja köikides kommentaariumides on sellised kilde, mis ajasid laginal naerma. Tundub, et fotojaht kujuneb hinnatud psyhhoteraapiaks (mis praegusel ajal on igatahes rohkem hinnas, kui öilsa fotokunsti peensustesse pyrgimine). Aga vahel juhtub sedagi, nii et topelt tabamused ja röömu laialt.

Nyyd siis lubatud jutumullid. Teie pakutud hyyded on yks parem kui teine.
Aga vaevalt keegi Voldemar-Augusti absurdimaigulist nalja yletab Löpetage venitamispoliitika!, nii et see saab pildi yldiseks loosungiks.
Fotojaht: teeme ära! on meie päevateema, mis käib yle kassi väikese möistuse ja öeldakse talle ylevaltpoolt ette :)
Kassil endal on kahtlemata omad vaevad - harjutused sabale (nagu nendib körvalt tegelinski), seega kassi enda jutumullidesse läheks kindlasti lyhikesed ja kuraasi täis hyydsönad:
Syya töid?! (meite kassi vajadus nr.1); Vaata, mida koer öpetas!Tee järgi!; ja kui keegi järgi ei tee, siis Mis passid? Môhh?; ja siis, äkki segadusse sattudes: Appi, kus mu jalad on?
Seevastu vaimukas Märtsss! läks kahjuks saba alla, sest meie kassil, noh,...puudub*.

LÔPETAGE VENITAMISPOLIITIKA!

* märtsikassi tung. Saime Panda Kassiabist juba sellisena, nagu ikka yks tänavakass sealt tuleb - vaktsineeritud, steriliseeritud, ussirohud antud ning terveks ravitud. Nimigi jäi sama...
Tervitused köigile Kassiabi töötajatele!

Postitus teemal "Saba". Teised osavötjad on siin.

Friday, February 10, 2012

Äpude kui'd


- kui sa ei viitsi regulaarselt vihmaveetorusid lehtedest puhastada, jookseb vihmavesi lahinal yle rentsli ääre;

- kui unustad terrassi ehitamisel, et alla tuleb must kile panna, laiutavad ohakad varsti lauapragude vahelt välja kasvada;

- kui mötled, et viid kohe-kohe prygikoti prygiruumi, aga unustad selle ikkagi  pooleks tunniks ukse taha, teevad harakad sulle tööd juurde;

- kui paned punapeedi marinaadi lahtiselt kylmkappi, lootes, et keegi seda ometi ymber ei aja, juhtub see ikkagi...


Fotojaht teemal "Äpardus" on kokku pandud oma (alumised pildid) ja naabri pool nähtud näidetest. Vöiks öelda, et lohaka, lolli ja laisa inimese viltuvedamistest.
Teised äpud (vöi pätud?), kui julgevad, esitlevad omi juhtumusi siin.

Sunday, February 5, 2012

Projekt H/2 TULI

Äpardus
Ei ole see H sugugi nii hea inspiratsiooni teostamise materjal, nagu oli valge karbike eelmisel aastal.
Sellele körvalolevale pildile panin pealkirjaks ÄPARDUS - ja ongi ka järgmise nädala teema tehtud, sest H-i tulega sidumine äpardus täiesti (st ei sarnane minu ettekujutusega) ning muid mötteid mul äparduse jaoks pole ega ilmselt tule ka.
Raiskasin ära pool karpi tuletikke ja kymmekond vöileivatikku - ning tulemus Projekt H/2 TULI ehk H tules on allpool näha.
Tuba on suitsuvingu täis, ehkki eksperimenteerisin köögis kubu kohal ja ventilaator töötas ka.
Kas mul on vähe kaminatule, jaani-volbri jms tulede, kyynalde ja muid tule pilte?! Aga näe, nigu kius on sees, vaja ikka teha omamoodi. Igav on ju muidu. Vöi ma hakkan taaslapsestuma?
Niisiis, ka järgmisest järgmine teema - kui ma sama laisk ja loll olen, nagu täna - on ette täidetud. Pea on täitsa TÜHI, märksönad ei inspireeri enam...(ja vabandust, need pole ju kuigi apetiitsed sönad, eks ju?)
Vötan möneks ajaks loomingulise puhkuse.
Teised tikkudega mängijad...

Friday, January 20, 2012

milline koht?



minu küsimus: milline koht?

Edit: Kummaline, et seekordne paljulubav mäng on siiani nii väheste osavötjatega. Selle kysimuse saab ju mistahes pildi kohta esitada, seega oli see minu jaoks nagu vaba teema. Aga vaba teema peaks ju eriti sobima?
Lubatud lahendus on nyyd yleval (blogi yldlinki klikates pole seda kohe näha, peab vajutama read more peale). 

Saturday, December 10, 2011

Pildiblogihobi

Pildiblogihobi!
Pisut kergem välja öelda, kui pagaripiparkook, eks ole, aga kas ka nii kerge teostada...?
Köigil, kes siin Fotojahil on osa vötnud ja tänagi vötavad, on kaamera, arvuti ja netiyhendus. Aga tihti puudub inspiratsioon.

Tekitasin siia körvalveergu lingikogu "Minu inspiratsiooniallikad" - ehk on veel kellelegi abiks ja annab värskema pilgu ymbritsevale. Ainult omi sissetallatud radu käies jääb maailm vaeseks.
Siin leidub minu jaoks tähtsaid tegijaid kui ka niisama eriilmelisi fotograafe. Möned neist on mu ammused huviobjektid - seega ka öpetajad.

Panin nimed tähestiku järjekorda ja kukkus nii välja, et esimeseks sattus
Aleks (Aleksander Kaasik), kelle avastasin juba kahetuhandetate alguses ja kes on mu fotoguru sellepärast, et miljonite heade ja väga heade fotograafide seas on just tema maailmanägemises mulle midagi väga kodust ja lähedast. Ta tuletab mulle meelde isa, kes mulle esimesi kompositsioonireegleid öpetas ja mind pimikusse kaasa vöttis ning lubas lapsel fotopaberit yhest vannist teise tösta ning hiljem must-valge paberil pildi algusest löpuni valmis teha. Köige pönevam oli moment, kui ilmutusvannis hakkasid valgele paberile ilmuma esimesed kontuurid...
Aleks on minu praegune nn isafiguur, suure kogemusega fotograaf, kes on öpetanud mind edasi minema digifotograafia teel.
Mul on tema ees natuke piinlik, sest ma kindlasti ei öigusta oma aeglase arenguga tema ootusi. Aga köik nöuanded on mul meeles, kirjad alles - kyll ma edenen tasapisi. (Tean, tean - mulle on vaja uut kaamerat, sest vana jääb juba vajadustele veidi jalgu).
Kas on juhus, et nimekirja löpetab samuti fotokunstnik, Wayne Woodruff? Juhuseid pole olemas, öeldakse.

Blogrollis on möned nimed, kes on mind samuti aastaid köitnud.
Tähtsam neist on Frank Aschberg.
Avastasin ta ca 5-6 aastat tagasi, kui ta vöttis osa ajalehe Metro Stockholmi-teemalisest fotovöistlusest. See oli pilt (vt tema kodukal alajaotus Birds, 2.pilt), kus tuvi lendab metrootunnelis nätsuplekilise pöranda kohal. Niisiis, see pilt köitis mind nönda, et hoidsin rongist leitud kortsus ajalehte veel mönda aega sahtlis, kuni leidsin internetist tema blogi...paar aastat veel, ja ma hakkasin ise blogima. Kaotasin ta silmist ajal, kui Frank oli Pakistanis maavärina tagajärgi pildistamas. Tuhnisin netis, kuni leidsin Dampstudio'st tema nime ja meiliaadressi (praegu ta seal enam pole) ning sain yhenduse tema tydruksöbraga ja omakorda tema kaudu ka info Frank'i uue kodulehe kohta, mis nyydseks on samuti mitu korda muutunud ning kohta vahetanud - aga ma olen olnud järjekindlalt tema kannul!

Ta teeb vördselt hästi nii dokumentaalfotot (tihti elu äärealadelt) kui ka stuudiofotot.


Gerald England jäi mulle silma 3 aastat tagasi SkyWatch Friday'st oma mitmekylgsusega. Ma ei pannud siia meelega linki tema Hyde Daily Foto 1.-2., mille pildid on väga informatiivsed ja kenad, aga mitte just sellised, et ma neid kunstiliselt tasemelt ylikörgele töstaks, on paremaid. Kuid Gerald on töeline oma kodulinna Hyde'i ajaloo fänn ja kirjutab ka häid tekste, sealjuures haikusid!
Olen ka ise fotojahi blogisse yhe haiku teinud (Lugu "Sammaldunud"; ja yhe Henjô oma lisanud, "Idamaises" loos).
Säärane pildi ja teksti symbioos on mind alati huvitanud.

Vördselt hästi valdab mölemat Tônu Ônnepalu - tema kohta vöin ainult ylivördelisi väljendeid kasutada, ehkki tema pildiblogid on tänaseks löpetatud.
Ma loodan, et need on veel kaua yleval, sest midagi nii ajatut ei tohi lihtsalt ära kaduda, kuigi kirjanik ise on juba kindlasti uue raamatu tegemisega höivatud.
Loen praegu tema esseedekogu "Ainus armastus" (2011) ja naudin iga lauset nagu gurmaan köige maitsvamat toitu. Huvitav oleks teada, kas ta tegi oma pildiblogi enne selle raamatu koostamist, vöi selle körvalt? Mul on tunne, et körvalt, sest need mölemad on seesugused delikatessid, mis täiendavad teineteist.


Rob on siin veel yks mees, keda ma jälgin puhtalt selle töttu, et tema piltides on seesama 'miski', nagu ka Aleksi ja Franki omades. Kuid ma annan endale aru, et see on puht-isiklik meeldimus ja ei pruugi yldse kattuda teiste nägemusega. Ega igas Rob'i pildis seda 'miskit' polegi, aga paljudes on...
Rob tegi aasta tagasi pika pausi, aga mul oli kannatust ta come-back ära oodata.

Märgiks veel ära James Nel'i, psyhholoogi Johannesburgist, kes avalikult deklareerib, et peale löikamise ta miskit fototöötlust ei tee! Vähe sellest - mehel on lihtne kaamera, ilma lisaobjektiivideta ja filtriteta. Et oleks kerge taskusesse pista. Ta on just nagu minu teisik (sry, Aleks, aga ise sa ytlesid, et köige tähtsam on siiski mitte tehnika, vaid kunstnik, kes tunneb ära ilu ja oskab seda tabada). James oskab hetke tabada,  ka temal on see minuga kokkukäiv 'miski'.Tema About me oleks nagu minu kirjutatud (kui ma nii hästi asja kokku vötta oskaks). Ainuke vahe on meil see, et ma ei välista fototöötlust. Iga asi omal kohal.

On veel yks mees, kes pöhivoolust erineb: endine lendur John armastab vanu kaameraid; vähe sellest, ta teeb ka nendega pilte! Ja et need pildid on midagi erilist, selles vöite ise veenduda.

Kunstnik Carol Gillott Pariisist on ylinaiselik ja tema blogi oleks tyypiline nn naisteblogi, sest on just selle piiri peal, et veel rohkem pastelset vintage'i ja veel rohkem ninnu-nännut...ning edasi ma ei vaataks.
Aga ta on vaimukas! See on selline vaimukus, mis ei luba siirupiseks minna (ehkki teemaks on tihti ka maiustused), kuid teeb tuju heaks ja lahutab meelt. Ja annab kapaga inspiratsiooni!
Viimased stuudiotööd on midagi sellelaadset, mida mina tegin valge karbikesega (Kandiline projekt I-IV), aga tema kompositsioonid on palju rikkalikumad, naljakad ja sensuaalsed.

Löpuks Remo Savisaar - kes siis teda ei teaks. Nagu möni teinegi tuntud Eesti loodusfotograaf seisab ta mul (ka pöhiblogi listis) sellepärast, et vahetevahel rindu tömmata sööm puhast looduse ilu, mille on jäädvustanud professionaal á la National Geographic.

Ylejäänud on kiirvalik (möned neist päris uued avastused, aga möned ka varem leitud).
Valik vöib muutuda, sest ega blogroll pole ausammas keskväljakul - ja see muutub nii, kuidas muutun ma ise ja muutuvad mu eelistused.
Igast blogist lähevad omakorda lingid uutesse ja huvitavatesse kohtadesse - jääb vaid yle soovida mönusaid retki minu sipelgaradadel!


Hobi-teema lingikogu

Hobi: isepruunistuvad kreemid
Aga minu enda pilt?

Inspiratsiooni sain raamatust "Fy katten!" ("Kött, kass!") - ma ei tea, kas eesti keeles on see naljaraamatuke ilmunud?).
Tahtsin samas vaimus panna pildi meie kassi hobist (kes sööb kohvrite pealt kleebissilte), aga selgus, et seda teevad teisedki kiisud, sest siltide all on liim (ilmselt sama, mis lainepapist karpidelgi, mis samuti kasse huvitavad).

Annan lingi oma ammu pooleliolevast kassiblogist, millesse panin möned eriti naljakad elukad eelpoolmainitud raamatust  Kôtt kass! (vabandust - piltide kvaliteet on nigelavöitu).

Köige naljakam neist on minu jaoks kass Yvonne, kelle kasukas on sama laiguline (nn kilpkonnamustris) nagu meie Pandalgi (körvaloleval pildil), ja sellepärast on ta hobiks pandud uute pruunistu-ilma päikseta-toodete testimine.
Kass Klezmeri (kes G-stringe näeb) hobiks on geisrite uurimine. Clarence, kes on teolt tabatud Barbie'ga, armastab käia kirbuturgudel :).

Friday, November 25, 2011

Jalla, jalla!




 Elutuid, elavaid ja liikuvaid jalgu korjasin fotojahi jaoks yles eile ja töötlesin täna - loomulikult teemale "Jalad"!

File:Jalla! Jalla!.jpgInspiratsiooni sain - natuke kölaliselt ja natuke sisuliselt - filmist "Jalla, jalla!"

Väike näide, kuidas "kolmas jalg" probleeme tekitab ja kuidas jalad päästa aitavad.
http://www.youtube.com/watch?v=T2la5Xu9Ulg
Söna jalla tähendus: http://www.urbandictionary.com/define.php?term=jalla

Jalamehed on kogunenud siia:
http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=07Nov2011

Saturday, November 19, 2011

Mida iganes


Vaatasin ja manipuleerisin natuke kollast ajakirjandust, kuna sel toredal 20.kuupäeval pole mul aega fotojahiga tegeleda. Öhtuleht tähistas 11.novenbril 'maagilist' 11.11.11 yle kahe lehe laiuvate löbusate piltide ja ennustajate jutuga., kus 11. kuupäev tunnistati igati heaks kuupäevaks.
Ka meie fotojahi teemaks olevast 20. kuupäevast oli paar rida, aga paraku ei arvatud seda kuigi soodsaks päevaks*.
Päev on veel ees, eks siis saab näha - aga te olete ette hoiatatud. Ise teate, millega riskite, kui sel päeval yritate fotojahti teha :).
Uka-uka, mina prii!

* Väemärgid 20.11.2011 – vägi: hajutav, leevendav, uinutav. Märksõna: vältimatu valik, avatus, ühtsus.
On võimalik, et inimesed tunnevad sel päeval end tähtsamate ja targematena kui tegelikult ollakse. Selline meeltesegadus on väga ohtlik ja valusad vitsadki varmad tulema – seda enam, et võlts ja kuri saab sel päeval oma palga. Õige aeg nõelraviga tegelemiseks.
Seda arvas Pargiwaht., http://www.ohtuleht.ee/451519


Edit: Kuuldused ebasoodsast päevast ei vastanud töele, mida oligi arvata. 
Vöimalik, et mu tekstis olev iroonia ei olnud nii paksude värvidega antud, kui pildis, aga ta pidi siiski olema äratuntav. 
Kui ma lennukisse minnes köik eestikeelsed lehed lugemiseks kaasa haarasin, oli nende seas ka Öhtuleht. Hetkel, kui vastavat pealkirja nägin, teadsin kohe, et mingil moel saab see fotojahis tööle pandud. Rebisin lehe välja (ylejäänu lendas seljatoe taskus edasi Oslosse). 
See ja palju muud head (v.a. veidi haige pea eelmisest öhtust) juhtus tähelepanuväärsel 11.novembril. Kohtusin söbraga, keda polnud ligi 20 aastat näinud, tegin suurte asjadega algust ja veetsin mönusa löuna koos lähedase inimesega, keda samuti vöiks sagedamini näha. 


Täna oli seevastu kodune päev, aga ka omamoodi tähtis päev. Ostsime kööki uut mööblit. Ost sai teoks päev varem, aga kaup toodi täna ja nägi meie kodus paremgi välja, kui olime lootnud.  
Laud ja toolid said minuti pealt öhtusöögi valmimise ajaks kokku, töesti nagu filmis. Oli vaja vaid söök lauale kanda...
Poleks uskunud, sest alati vötab mööbli kokkupoanek 3 x rohkem aega, kui arvestatud. Isegi pakkekastid ja vanad asjad said täna majast välja, mis pole eriti meie pere moodi.
Eks sellepärast, et lihtsalt hea päev oli - selle vastu ei aita ka kollane ajakirjandus!


Edit 2
Töstan siia oma löpukommentaari, sest see kukkus kogemata välja kui teema mötteline jätk:


"Uus nädal on alanud ja uued kuupäevad yksteise järel tulemas. Eks me ikka ise kujundame neid päevi omale, kusjuures on tark teada, et iga uue päeva seemne oleme varem valmis kylvanud.


Muidugi, ootamatuste eest me pole kaitstud, ega me neid suuri PLAANE alati näe (ylevaate möttes ja ehk ka nii, et kusagil "yleval" on yks suur idee vöi plaan, mis meiega juhtub ja juhtuma hakkab). Päris vaba mina kyll ebausust pole ja teatav religioossus on mul ka olemas. Inimesele on omane otsida asjade algpöhjust, iseasi mismoodi keegi seda teeb. Ja yks tee on siis seesamune numbrite uurimine. Uuri sa oma naba vöi numbreid, kelle asi see on, eks ole. Aga kui ajaleht riputab yles kaks lehekylge juttu, mis enamuses on tyhi, nagu kömisev tynn, see teeb kyll tigedaks. Vöimalik, et köik need "tarkusterade laotajad" on igayks eraldi huvitavad inimesed, kes sugugi mitte ainult teenimise peal väljas pole - aga, nagu öeldakse, neil oli suurepärane vöimalus vait olla".


Fotojaht teemal "20.11.2011" asub selle lingi all:
http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=06Nov2011

Saturday, November 12, 2011

Vôrgus

Siin on yks väga vana pilt, mille kvaliteet ei kannata kriitikat, aga otsesemat lahendust selle teema all on raske välja pakkuda.




Mötlesin, kas anda veel teisi vörgus-lahendusi, sest eks neid kaudselt vörkujäämisi oleks kyllaga. Aga ei, selle pildi höre kvaliteet ei kannataks uuematega vördlust välja. Lisan selle asemel pisut avapildi tausta:

Söbral, kelle suures mootorpaadis (mis nägi välja nagu roostes suuremat tyypi kolhoosiaegne kaluripaat), me tookord olime, oli kaasas vend ja vennal omakorda koer.



Peni haukus nagu pöörane sellest hetkest, kui keegi öngeritva puutus ja edasi iga viske peale, nii et me olime öhtuks sellest lärmist päris väsinud.


Tegime korraks pausi ja läksime slepis olnud väiksema paadiga eemale laiule, sellal, kui söbrad kala edasi pyydsid. Koera lärm kajas merelt kaua järele.
Me töotasime endale, et me kunagi enam koos selle koeraga kalale ei lähe, kutsugu söber kui hästi tahes...



Mul on sellest paadist ka väga ilusad piknikumälestused, aga kuulsin hiljuti, et see mönus monstrum on ära myydud.


Tösi, vahel see "aatompealveelaev" (vt mootoriluugi silti) ei läinud käima, aga kui löpuks läks, vöis kindel olla, et ka koju saime.
Nyyd on meil möned head aastad juba oma paat olnud, aga ma pole kalade vörkupyydmist ikka veel proovinud. Pole seda soont vist...

Mr.Linky: http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=29Oct2011

Friday, October 14, 2011

Naeratused pildiarhiivist

Naeratus Tamperest

Kui see pole naeratuse kvintessents, mis see siis veel on?! Kontrollisin ennast, sest see söna kippus kangesti siia tulema....jah, kvintessents on töesti puhtaim või olulisim osa ehk asja tuum, ytleb Vikipedia.
Söna tuleneb ladinakeelsest väljendist 'quinta essentia' ('viies olemus') -  mis tähendas elementi eetrit, millest Aristoteles pidas koosnevat taevast (!).
Paremini enam ei saanudki välja kukkuda.
Mul pole siin muud kahetseda, kui et see pole minu tehtud foto.
See on pilt pildis - ma pildistasin fotonäituse eksponaati.

Kui keegi tahab teada eellugu, siis oli see säärane:
Mu vana koolikaaslane, keda ma polnud aastaid näinud, elas veel 2009.a. kevadel Tamperes ja me jalutasime raamatukogu vaatama, sest ta tahtis seda huvitavat hoonet mulle näidata. Näitus  "Kanteleen kielin - matka soittimen maailmaan" (tasuta, II korrusel) oli minu suureks heameeleks just samal päeval yles pandud. Öieti alles möne tunni eest, sest meie olime seal 18.mai keskpäeva paiku.                                                    

See oli yks humoorikamaid ja paremaid fotonäitusi, mis mu silmad eales on näinud. Tehtud lusti ja röömuga, vaba eneseiroonilise pilguga oma rahvuseeposele ja muudele rahvuslikele kylgedele, ilmselt midagi Kalevala 2.0 taolist, kui säärane oleks olemas :)
Tahtsin koju jöudes näituse autoritest rohkem teada, sest ma polnud saanud kohapeal keskenduda, kuna samal ajal toimus spontaanselt klaverikontsert - yks mees (selgus, et minu söbra tuttav) astus sisse, pani koti maha ja hakkas improviseerima - mötlesin, et kas Soomes alati juhtubki nii lahedaid asju yhel ja samal ajal - ja siis oligi mu tähelepanu ära hajunud, et ei suutnud näitusele piisavalt keskenduda.                                                      
Köik, mida ma raamatukogu kodulehelt hiljem teada sain, oli
Järj. Kanteleliitto ry  - 18.-31.05.2009


Naeratus Surnumere kaldalt


Kandlemängija naeratus teejuhiks ja eeskujuks, suundusin oma pildiarhiivis kaustasid läbi söeluma, et leida omaenda pildistatud naeratus.
Kuni jöudsin Jordaaniasse:


Kas nad pole sarnased? Piibumees (nii me teda kutsusime) oli meie hotelli teenindaja. Juba öhtupoolikul varakult oli ta platsis ja löi vesipiipe läikima, pärast käis suitsetajate vahel ringi ja pani uut tubakat juurde. Vaikselt ja delikaatselt, nagu köik sealsed töötajad.
See on koht maailmas, kuhu ma väga tagasi tahan, sest sydamesseminevaid naeratusi kogesime kogu perega seal rohkemgi - ainulaadsest kliimast rääkimata.

Soome sisu

Tagasi näitusele. Mida ja keda seal kyll polnud...Väinamöinen ja muud Kalevala tegelased (häbi mulle, paraku ei tunne ma höimurahva eepost kuigi hästi). Ka Lönnrot oli, kust nad vötsid kyll nii sarnased foto-modellid?! Reaalselt elanud suurkujudel olid must-valged fotod vördluseks körvale pandud. Nyyd on mul tuliselt kahju, et ma nii pögusalt sain näitusse syveneda. Aga ma tundsin, et see on midagi vägevat ja ma muudkui pildistasin.



Kandlemängija on oma mänguriista pingile toetanud ning tiivad körvale pannud (need pole kaadrisse jäänud) ja tuleb saunast.
Nyyd on meie kord naeratada, sest kompositsioonis on köik yrgsoomelikud tähtsad asjad kokku sätitud.