Uks number kaks

 

Silditeemaline fotojaht tuletas mulle paugupealt meelde selle ukse, sest säärast sissepääsu koos 20 keelava sümboliga polnud minu silmad veel näinud. Seal oli kõik, millega lennukisse ei lasta ja hulga asju peale selle... nagu poid, kiivrid, raadiod, kaamerad, plekkpurgid, vihmavarjud, koerad jm loomad. Veinipudelid ja pokaalid kaasa arvatud. Uks aga ise oli selline, et selle taga võis vabalt ka prügimägi olla.

Palju rõõmustavamaid silte näeb Teises Sahtlis... 

Augustiõhtu

Patarei Prison Graffity Art

Värvifestival (roma g G+)

https://plus.google.com/u/0/s/%23festivalofcolors2013

PS. Sildi "ühiskond" lisasin möeldes kogu albumi peale, mida siiralt soovitan vaadata, erakordne elamus, väga head pildid

PPS. kui klikite lingile, klikkige ka esimesele pildile, siis satute albumisse, ja seal saab juba mönusamalt köiki pilte vaadata (noolega edasi-tagasi).

Instagram, saatan ja sina

http://kennethjarecke.typepad.com/mostly_true/2012/10/instagram-the-devil-and-you.html

Saatanale meeldib, kui ajakirjanik kasutab Instgram'i*
Selle taga on lubadus pisut fame'i saada ja önne toob ta ka - seda kyll Instagram'i omanikele (programm sai yleöö väärtuslikamaks, kui New York Times)
Lisan ka pildi, sest mis on lugu ilma pildita? Önneks oli loo juures just pilt orkaan Sandy ajast - kasutajalt TitiYu
Lyhidalt jutu möte: Orkaan Sandy ajal tehtud fotod on enamus väga viletsa kvaliteediga. On yksikuid häid, aga väga vähe. Vöib-olla olid toimetajad ylepea höivatud saadud pilte sirvides, aga  nii Washington Post kui ka New York Times palusid lugejatel saata tasuta pilte. Vöib arvata, et need köik tulid mobiilidelt...kuhu jääb suurte toimetuste väärikus?

Täpsemalt siit:

Kummalisi silte

Iga sildi ja märgi kylge kuulub lugu, mis vöib väga pikaks minna. Köigepealt objekti leidmise lugu ja siis veel selle vöimalikud tagamaad. Olen lubanud teksti vältida, aga siin kuluks joonealune selgitus ära. Kellele huvi pakub, vöib juurde lugeda.

Laadapäev puuris

Kes Mallorcale kunagi puhkama satub, peaks ennast yhel päeval mereäärsest paradiisist lahti rebima - alguses ilmselt väikse kahetsustundega - ja söitma saare keskele Sineu linnakesse. Kui see päev on kolmapäev, ja soovitatavalt peakski olema kolmapäev, siis ka laadale. 

Mina, kes ma pole laatadel käija ja iga kell eelistan kuurorti, seda otsust ja makstud summat ei kahetse, ehkki eelarve tol korral oli minimaalne. Pealegi haaras ekskursioon ka grottide kylastust ja yhe väikse mereäärse linnakese pögusat vaatamist. See oli köik kokku oli nii teistmoodi...see oli killuke saare ja nende elanike ehedast miljööst, et kutsub praegugi tagasi minema ja osa ajast ka teistele väärtustele pyhendama, kui seda on rannamönude nautimine. Mul vedas laadailmaga - oli puhkuseaja ainuke pilves ilm, aga sadama ei hakanud. Polnud ei palav ega kylm. Yhesönaga ideaalne.

Kahjuks pildid seda pole, tegu on vana kaamera ja ilmselt ka vähese valgusega.

Sineu laat on omal kohal tegutsenud juba 14.sajandist. Vöib vaid kujutleda, kuidas aja kulgedes on muutunud myydava tarbekauba sortiment, aga suurem osa - kohalikud aia-ja pöllusaadused röömustavad silma samamoodi, kui sajandeid tagasi.

Tänase fotojahi teemale vastavalt siis puuri-kaup, mis nii röömustav vaatepilt ei ole, aga on osa elust enesest.

Möned sulelised olid siiski vabakäigul...(see pilt ei ole Sineust, vaid yhest saarel asuvast välikohvikust - koha olen unustanud - aga polnud kahtlust, et sedasorti linnud hulkusid ka mujal ringi).

Myydi ka täiskasvanud koeri ja kutsikaid. Esimestest oli kuidagi väga kahju...Önneks kasse ega kassipoegi, ei hulkuvaid ega myygiks, ma sellel päeval ei näinud. (Meie kass on päästetud Tallinna Keskturult ja pole tänulikumat looma, et ta sellest pörgust välja sai).

Jätsin kahetsustundega hulga eksootilisi söralisi ja köidepandud kabjalisi mängust välja. Kui puuris, siis puuris. Sineu laat on nii tuntud nähtus, et soovijad leiavad huvi korral internetist hulga materjali edasi vaatamiseks. 

Körgemat filosoofiat inimese ja puuri teemadel vöiks esindada körvalolev pilt. (Laadal oli peale hiina-kloon-rämpskauba,mida leidub köikjal maailmas massiliselt, märkimisväärselt suur myygipind igasugu eksootilistele esemete all. Eriti huvitavad olid vasknöud).                                                                          Ehk see ajatu filosoof teab, miks mönus pesa osutub vahetevahel puuriks? Niisiis mina omas puuris - majas, toas ja arvuti taga - arvan, et mul on päris hea puur. Soe, puhas ja ma ei pea oma sönniku sees trampima, vaid uhan väljaheited puhta joogiveega  'alla' ning ei pea isegi peale kraapima. Ma saan puuriluku ise lahti teha ja välja minna, kui aga tuju tuleb. Puur vöib ju ka kuldne olla, aga kui ta piirab kaudseltki vabadust, on ta ikkagi puur...Teised puurisolijad ja puuripandute jälgijad: Mr.Linky http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=11Jan2012  

PS. Avapilt on katsetus minu uue arhiveerimis-pilditöötlus programmiga FastStone, et naljaviluks ära proovida möned effektid.

Naeratused pildiarhiivist

Naeratus Tamperest

Kui see pole naeratuse kvintessents, mis see siis veel on?! Kontrollisin ennast, sest see söna kippus kangesti siia tulema....jah, kvintessents on töesti puhtaim või olulisim osa ehk asja tuum, ytleb Vikipedia.
Söna tuleneb ladinakeelsest väljendist 'quinta essentia' ('viies olemus') -  mis tähendas elementi eetrit, millest Aristoteles pidas koosnevat taevast (!).
Paremini enam ei saanudki välja kukkuda.
Mul pole siin muud kahetseda, kui et see pole minu tehtud foto.
See on pilt pildis - ma pildistasin fotonäituse eksponaati.

Kui keegi tahab teada eellugu, siis oli see säärane:
Mu vana koolikaaslane, keda ma polnud aastaid näinud, elas veel 2009.a. kevadel Tamperes ja me jalutasime raamatukogu vaatama, sest ta tahtis seda huvitavat hoonet mulle näidata. Näitus  "Kanteleen kielin - matka soittimen maailmaan" (tasuta, II korrusel) oli minu suureks heameeleks just samal päeval yles pandud. Öieti alles möne tunni eest, sest meie olime seal 18.mai keskpäeva paiku.                                                    

See oli yks humoorikamaid ja paremaid fotonäitusi, mis mu silmad eales on näinud. Tehtud lusti ja röömuga, vaba eneseiroonilise pilguga oma rahvuseeposele ja muudele rahvuslikele kylgedele, ilmselt midagi Kalevala 2.0 taolist, kui säärane oleks olemas :)
Tahtsin koju jöudes näituse autoritest rohkem teada, sest ma polnud saanud kohapeal keskenduda, kuna samal ajal toimus spontaanselt klaverikontsert - yks mees (selgus, et minu söbra tuttav) astus sisse, pani koti maha ja hakkas improviseerima - mötlesin, et kas Soomes alati juhtubki nii lahedaid asju yhel ja samal ajal - ja siis oligi mu tähelepanu ära hajunud, et ei suutnud näitusele piisavalt keskenduda.                                                      
Köik, mida ma raamatukogu kodulehelt hiljem teada sain, oli
Järj. Kanteleliitto ry  - 18.-31.05.2009


Naeratus Surnumere kaldalt


Kandlemängija naeratus teejuhiks ja eeskujuks, suundusin oma pildiarhiivis kaustasid läbi söeluma, et leida omaenda pildistatud naeratus.
Kuni jöudsin Jordaaniasse:

Kas nad pole sarnased? Piibumees (nii me teda kutsusime) oli meie hotelli teenindaja. Juba öhtupoolikul varakult oli ta platsis ja löi vesipiipe läikima, pärast käis suitsetajate vahel ringi ja pani uut tubakat juurde. Vaikselt ja delikaatselt, nagu köik sealsed töötajad.
See on koht maailmas, kuhu ma väga tagasi tahan, sest sydamesseminevaid naeratusi kogesime kogu perega seal rohkemgi - ainulaadsest kliimast rääkimata.

Soome sisu

Tagasi näitusele. Mida ja keda seal kyll polnud...Väinamöinen ja muud Kalevala tegelased (häbi mulle, paraku ei tunne ma höimurahva eepost kuigi hästi). Ka Lönnrot oli, kust nad vötsid kyll nii sarnased foto-modellid?! Reaalselt elanud suurkujudel olid must-valged fotod vördluseks körvale pandud. Nyyd on mul tuliselt kahju, et ma nii pögusalt sain näitusse syveneda. Aga ma tundsin, et see on midagi vägevat ja ma muudkui pildistasin.

Kandlemängija on oma mänguriista pingile toetanud ning tiivad körvale pannud (need pole kaadrisse jäänud) ja tuleb saunast.
Nyyd on meie kord naeratada, sest kompositsioonis on köik yrgsoomelikud tähtsad asjad kokku sätitud. 

Mr.Linky:  http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=28Sep2011a

Kuningas on alasti

Paljud kaasaegsegi maailma kuningad-presidendid ja muud tähtsad isikud on alasti, sest tänu meediale liigub info kiirelt. Ole ainult mees, ja tee töel ja valel (vöi vandenöuteooriatel) vahet.

Aga järgijaid leidub ka alasti kuningatele - kuni see ennast ära tasub...

Pildid on fotojahi "Vaateaken" teemalahendus
http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=27Sep2011a

Leid 2006 a. arhiivist*, täna töödeldud (vähendatud värve, peatusin skaalal -32 juures, mis tundus köige sobivam toon must-valge ja värvilise vahel).

Edit: Lisan originaalid, sest endalgi hakkas imelik, mis ja kuidas ma seda tegin, sest tegin postituse reede päeval ruttu enne ärasöitu. 

Teise akna pilt oli tänaseks jäljetult kadunud, löpuks leidsin selle prygikastist... miks ma selle ära viskasin - ise ka enam ei mäleta. Tegin kyll ylejala seda postitust...

Siit on näha, miks ma olin juba 'vöttekohal' teise akna juures nördinud - täiesti teised valgustingimused! Ja kahe akna vahel polnud ust!

Ja nyyd uks ka (ma ei pannud kiiruga seda pilti tähele, sest meeles olid vaid vaateaknad, vötsin need, panin yles ja kihutasin maale. (Ust ei hakanud täna enam töötlema).

Taraa! Noor Carl XVI Gustav ise! 

KUSJUURES, aastal 2005 polnud kuningalossi kohal mingeid pilvi...ei mingeid jöledaid raamatuid Carl Gustavi noorepölveseiklustest stripibaarides...ja mis seal köik oli.

Kas pood viitas oma kujundusega juba siis...aastal 2005?

Kyllap enne raamatu ilmumist 2010 pidid ammugi kuulujutud olema...
Ei tea, aga hämmmastav pila igatahes sel ajal.
Nii söbralik ja pehme mees, nagu kuningas tundub olema, kui otsustada dok.kaadrite, telesaadete jms pöhjal. Aga mine sa isahane tea...

Teiseks, see poripildumine oli nii inetu (ja kes see ise nii puhas on, et pilduda vöttis!), et mina kyll ignoreerisin nii TV-debatti kui raamatut. Ma ytleks samamoodi:

That is what Kings have always done and will always do...and good on them! Long live the King!

*olin eksinud aastaarvuga, pildid on tehtud 15.mail 2005, vana Canon PowerShot A80-ga.

Sellised nad on...EESTLASED?

Kes kurat teab, milline on eestlane! On tal fysiognoomias möned yhisjooned? Mina kyll ei ole leidnud, ehkki möne muu Euroopa rahvuse esindaja tunnen kenasti ära.
Pigem on tuvastatavad sotsiaalsed omadused. Armastab rahvuskaaslast syya. On kade ja ihne. Hoiab omaette. On rassist. 
Aga sedasama räägitakse ka möne muu rahva kohta.
Niisiis on täiesti vöimatu midagi yhest ja iseloomustavat leida, mille kohta vöiks kaljukindlalt öelda: jah, see on eestlane!
Sellest saaks samasugune pseudoteadus, nagu kunagi oli freneloogia.
Wiki ytleb:
 Frenoloogid usuvad, et kolju kuju põhjal on võimalik hinnata inimese vaimseid võimeid ja omadusi. See idee põhineb oletustel, et kui mingi psüühiline funktsioon on hästi arenenud, on sellele vastav aju osa suurem ning et aju kühmude kuju kajastub ka kolju kujus..


Teadlased on ammu kindlaks teinud, et ytlemine "pea kuju ei vöimalda" ei pea paika. 

Samas, kuigi pea kuju järgi surmkindlalt ei vöi lolliks tunnistada, ytleb nägu ja kolju ehitus möndagi. 
Uurimatagi vöib kaugelt ära tunda robustsema kurjategija prototyybi - endise poksija/nyydse killeri; vöi muidumafiooso. Vöi asotsiaali. Ei leia prygimäelt öilsate, peente näojoontega inimest. Midagi siiski on...kus suitsu, seal tuld, nagu öeldakse. 
Harrastusfrenoloogid on olnud ka kuulsad kirjanikud Hermann Melville (Moby Dick), Edgar Allan Poe, Charlotte Brontë, Bram Stoker (Dracula) jt.
Kurvastusega peab nentima, et kaasaegseid kurjuse kehastusi polegi niisama lihtne fysiognoomia järgi kindlaks teha. Vötame vöi samuse Breiviki...
Ja ometi on nad köik kunagi, Hitler kaasa arvatud, lapsed olnud...

Pildid: (frenoloogia öppevahend; möned surimaskid ja vanad nukud) on yhe 18.sajandi värvikaupmehe majamuuseumist Norrtäljest. 



PS. Erinevate rahvuste kohta soovitan lugeda humoristlikku sarja Ksenofoobi käsiraamatud - 
rahvusel on iseloom kyll, ehkki mitte pea kuju järgi tuvastatav. Kahjuks puudub sarjast raamat "Sellised nad on...EESTLASED". Kes vöiks kyll selle kirjutada?  
Mul endal on kogunenud 20 rahvuse kohta löbusat lugemist, kusjuures "Sellised nad on...KANADALASED" on koguni topelt. Kel huvi, vöin ära kinkida.

PPS. Kuna kommentaariumis tuli juttu Pushkini surimaskist, panen ka siia kaks linki. Seda enam, et need on kaudselt seotud  frenoloogiaga (ehkki seda söna pole välja öeldud), eriti Ôhtulehe artikkel. Ja surimaske vöeti 15, mite neli, nagu ma ytlesin, neli on teadaolevalt säilinud, yks neist Tartus.


Selle kuulsa maski tagastamisest Venemaale ja millega see löppes, saab lugeda siit: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/06/11/uudised.shtm


www.ohtuleht.ee/104628 

Peidus pool, vol.2

Postitatud 1.mai puhul

Aken...

...ja mis sellest sissepiilujale näha oli

Pidu taevani

Kôigepealt palju ônne kôigile,
sh iseendale - avastasin, et olen ca pool aastat ilma kordagi vahelejätmata osa vôtnud!
Ei tea, kuidas see on juhtunud, pole selleks eriti pingutanud. Ju pole reise ja haigusi vahele tulnud.
Edaspidise kohta ei oska midagi öelda, sest kui enam viitsimist pole, vôib iga mäng jääda viimaseks; vôi kes teab, mis muu katkestus vôib vahele tulla. Vôi ütleb tehnika üles; vôi kaob internetiühendus sootuks (ptüi-ptüi-ptüi).
Lihtsalt niisama loobumise môtteid pole olnud ka esialgu vôimatutena tunduvate märksônade puhul. Tagantjärgi on just need huvitavamaid tulemusi andnud.
Vôin nelja silma all öelda, et tulemus selles blogis on jäämäe veepealne osa, tihti on tekkinud môtteid-meenutusi, millest on sündinud teemaga haakuvaid jätkulugusid teistesse sahtlitesse - mahukamaid, kuid algne postitus oligi.
Seega suur aitäh inspiratsiooni eest mängu algatajale ja ülevalhoidjatele, aitäh neile, kes osa vôtavad, sest ilma nendeta poleks mängu ennast!
Virtuaalne tort on pagaritelt, meie pereliikmed on nii väiksed magusasööjad, et ainult pildi saamiseks seda valmistama polnud môtet hakata ( http://evakook.blogspot.com/2010/10/kupsisetorti-teeme-me-ka.html )

Aga sellist pidu sooviksin küll kôigile osavôtjaile:

Kollektiivne supelus

Pilti kah!

...on aeg...

...taevani tôusta!

PS. pidu toimus Holiday Inn'i  meespersonalile Jordaanias, Surnumere ääres. Fotod on salamisi tehtud, tugeva zoomiga, tuhmid ja tegelikult praaki määratud, aga et teemasse sobisid nii hästi, läksid kasutusse.
Fotojahil juhtub môndagi :)

Salapärased saapad

 Nahksed eksponaadid Fram'i muuseumis Oslos 2006 

( kahjuks läbi klaasi tehtud pilt)

Kui arvestada, et Fram'i viimane, Amundseni ekspeditsioon löunapoolusele toimus 1910-1912, siis on need saapad töepoolest praegu 100 aastat vanad. Kui nad aga pärinevad Nanseni 1893.aastal alanud Arktika ekspeditsiooni ajast, siis veelgi vanemad. Sest köikide Framiga tehtud retkede varustust  oli muuseumis hulgaliselt välja pandud - tööriistu, arstitarbeid, lauanöusid, riideid; isegi toitu - kinnijoodetud plekk-kastidesse pakitud kuivatatud kartuliistakuid, e. nyydseks sajaaastaseid kartulikröpse.

Ma ei ole 2006.aastast saadik muuseumisse sattunud, olekski aeg vaatama minna, kas saapad on alles. 

Aga mis nendega ikka juhtuda vöis?

Minu omad on igatahes hea seisukorras, ehkki need on noorukesed ja paremat elu näinud.
Ma ei kujuta ette, kes neid kunagi omas, sain nad yhelt healt inimeselt Tallinnas yle kymne aasta tagasi, lihtsalt niisama, talle olid väiksed. Kust tema need sai, ma ei tea. Mulle tundusid nad naljakad, aga ma ei osanud ka ära öelda.
Sellel pildid on nad juba neli aastat aeg-ajalt käigus olnud (ainult siseruumides). Tallad on materjalist, millest niiskus läbi tuleb. Isegi värskelt pestud pörandat on kohe tunda. Vöib-olla need ongi sisejalanöudeks möeldud, pidulikuks puhuks, nagu mu nahktallaga peokingad? Nad on ylikerged, ilma voodrita suured "sussid" (taga on ka tömblukud, aga neid ma ei kasuta, jalg läheb niigi sisse).

Skaller ?

Skaller'i nime all tuntakse tegelikult (interneti andmetel - viimane pilt on Wikist) sama kujuga, aga pealt karvaseid pöhjapödranahast jalanöusid, möeldud kylmal ajal, st kuiva lumega käimiseks.

Ei tunne yhtki laplast, kellelt täpsemalt kysida, et kuidas lugu nende saabastega siis on. Arvan, et Fram'i eksponaatidel on lihtsalt karvad ära kulunud-pudenenud, algselt nad olid samasugused karvased talvejalanöud. Sest milleks polaarekspeditsioonidel örnakesi susse vaja oleks läinud?

Aga ikkagi jääb kysimus: mis otstarbeks on tehtud minu kätte sattunud jalanöud, kas on need möningase kasutamisvöimalusega suveniirid?

Edit:

Terane tähelepanek Nodsult leidis kinnitust.
Tömblukk teeb naise shikiks, vöiks laulda.
Aga et selle peegeldus nii täpselt saja-aastastele saabastele peale istus, ei osanud ma ka ise oletada - meelest oli läinud, mis mul 5 aastat tagasi seljas oli.

Minu 2010.aasta parimad pildid

Asusin Fotojahist osa vötma selle aasta teisel poolel,  septembri alguses ja  teemaks oli Udu. 
Kuu aega hiljem, 1.-3.oktoobril, sain samast kohast oma elu parimad udupildid ja ilmselt ka aasta pildi. Kui ma mötlen teemale "aasta parim pilt", siis tulevad kohe meelde need imelised hommiku-udud ja tulemus piltide näol. Niimoodi saan esitleda sama teemat veelkord, aga uuel tasandil.

Hommikune udu järvel

Vöimalik, et parim pilt pole just see, aga see on yks neist.
Vöib-olla hoopis see?

Tegin iga kord kymmekond pilti, lihtsalt ei oska neist parimat valida.Yhel hommikul oli rohkem udu, teisel vähem; yhel hommikul olin varem yleval kui teisel - päike oli kas veidi madalalmal vöi veidi körgemal. Oleks ma teadnud, et esimesele taolisele hommikule järgneb teine ja seejärel isegi kolmas, oleks ennast varem maast lahti ajanud. Aga iga kord mötlesin, et ega seda imet enam ei juhtu...Käisin hommikumantlis terrassil edasi-tagasi ja muudkui imetlesin. Ja pildistasin.

Parim makro

Aastal 2010 polnud palju reise, seega pole ka palju huvitavaid pilte...(kui nyyd loodusfoto poolest Jordaaniat mitte arvestada, aga see on liiga suur teema ja mu enda metsapilt on siiski yle ka köige suuremast eksootikast). 

Kuna aasta andis vöimaluse oma ukse all syvenenult loodust uurida, lisan siia yhe makro, mis kohe mulle meenus ja mis vöiks olla parim selles valdkonnas. Vöi yks neist, ka siin on mul terve seeria - peaks kutsuma asjatundja, kes aitaks otsustada.

Rohkem mulle häid pilte ei meenu ja pyhade töttu polegi aega köiki selle aasta pilte syvenenult läbi vaadata. Teemat saan koomale tömmata, kui panen veel möned pildid, mis kordavad mönda fotojahti teisel kujul. Uut tasandit kvaliteedis pole, aga uus kylg kindlasti on...

Pööre

Kirju

Raamat

Vôimas

Armastus

Siin on foto, mis kuulus armastuse teema alla ja mis rahvale nalja tegi. Päris naljakas on aga kohaliku kunstniku sulejoonistus. See töestab,. et ma pilti ja selle allkirja laest ei vötnud, vaid kaljurynkaid töesti nii kutsutakse - "Kjerringa och kallen" on kohalike teadvuses täitsa olemas...

Naljasoonel edasi minnes lisan selle aasta köige naljakama leiu-

Siin elab filosoof, suurim meie hulgas

Parim sotsiaalne pilt

Norrtälje jazzipäevade avaparaadi meenutamine tekitab soovi lisada veel yhe mönufaktoriga pildi:

Pannkoogiöhtu

Kodune öhkkond viis mötted koduloomale, seega parim loomapilt veelkord:

Mäng

Ja veel möned erilised leiud:

Eriline koht

Albert Engström'i majamuuseum Grisslehamn'i lähedal

Eriline taevas

Enne vihma, Port Saint-Denis, Pariis

Eriline taim

Ginko biloba, 

loodetavasti elab töötoas talve yle.

PS. pildid aitas teha seebikarbike Olympus , model Stylus 1010 (made in China, ostetud aastal 2009 USAst).  Töökorras on veel ka vana Canon Power Shot A80, mil on funktsioone, mida täisautomaatne Olympos ei vöimalda ja pööratav monitor...aga peab ytlema, et Olympose pilt tuleb siiski ilusam ja sygavam. Ja hea kerge taskusse pista.