David LaChapelle näitus Fotografiskas

...hakkab varsti löppema.

David LaChapelle on sellise väljenduslaadiga kunstnik, kes kindlasti kedagi yksköikseks ei jäta. Mind kyll mitte.
Ma mäletan skandaali Peeter Lauritsa "Pyha öhtusöömaaja" pärast Moskva näitusel.

Peeter Laurits "Püha öhtusöömaaeg"

Kuid mida öigeusklikud Davidiga teeks, seda ma ette ei kujuta, kuid mitte "Pyha öhtusöömaja" piltide pärast. See on siin ju päris viisakas olukord:

David LaChapelle "Pyha öhtusöömaaeg"

Tegelikult meeldib mulle sel teemal Lauritsa töö palju rohkem, sest ta on veel 'hullem', kui LaChapell'i oma, aga mis peaasi, see on kypse kunstiku töö.


Kuid ma pidin rääkima LaChapelle'st...aga mis tast ikka rääkida, kes tahab, vaatab Wikist ise.
Eks temagi on juba 30 aastat oma vagu ajanud ja Ameerikamaa kombel omas elemendis olles loonud värvikirevaid pildilisi mänge, kompositsioone ja happeninge; teinud videoid ja andnud välja hämmastava hulga fotoraamatuid. Nii et mitte kuidagi ei saa öelda, et ta poleks kyps kunstnik. Näitused maailma esinduslikes galeriides peale selle.
Muide, Stockholmis on näitus avatud ainult 3.märstini, reisi planeerimiseks on see väike aeg tegelikult!
Siin on ingliskeelne link näitusest (koos slaidishow'ga).

Lisan ka mulle tulnud uudiskirja veebilingi.

in pairs - paari kaupa

Soojust ja röömu talvesse

Thomas Hawk
Two Hearts

Thomas Hawk (Piemont, CA), pilt albumist San Francisco

T.H-i töödest, segadusest Instagrammiga;  minu kogemusest stiilipidudega ning kostüümide laenutamisest loe edasi siit:

Miks on fotograafidel tihti kehvad kodulehed?

Täna sattusin G+-s lugema Colby Brown'i vestlusringis arutelu fotograafidest ja nende kodulehtedest.

Colby's Thoughts - Why are most photographer websites bad?
In an art form that is built around the visual, why are photographer websites hardly ever intuitive, easily manageable and sometimes not visually appealing?
I am starting a new series of social media/blog posts called "Colby's Thoughts" that focuses on some of the more controversial topics in the photo industry/---/.

Nööp ja teised. Eustace James

Eustace James on järjekordne leid G+ löppematult täituvas kullafondis - nii see haruldane tabamus, kui ka fotograaf ise.

Naljavend on ta igal juhul, lisaks Nööbile on siin tema uusaasta lubaduste rehnung.

Ja löpuks veel yks vahva pilt, mille kohta Eustace ytles, et mötles ise pildistamise ajal, kas ma nyyd ikka vajutasin sel momendil, kui ma nägin seda, mida ma nägin.

Soovikypsis

Chrysta Rae "Soovikypsis"

Chrysta Rae kohta on keegi öelnud, et ta vöib ennast surnuks töötada. Andekas on ta igal juhul - siin on väike näide tema must-valgetest loomaportreedest. Vaatasin muheledes pilte (meenus enda fotojahist osavött sarnase 'objekt yhes nurgas' tööga) ja mötlesin, et vöib kyll niimoodi, isegi väga hea on...

Mahukaim projekt, mida ta veab, on G+ fotojaht, mis kannab nime Chrysta Rae's Photography Scavenger Hunt
Töeline fotokunsti paraad, mis on yhtlasi ilus, provokatiivne, vaimukas ja hea tasemega. Ehk uuel aastal teen omapoolse katsetuse. Isegi kui mu töö teema- albumisse väljavalituks ei jöua, on lootust kuulda asjatundjate nöuandeid.
Ja et Chrysta organiseerimisvaev pole jäänud märkamata, seda näitab fondi loomine, kus söbrad-fotokunstnikud annetavad taskukohaseid summasid. Ca $1500 on juba olemas, eesmärk on $2500 täis saada.
Näide yhe annetaja sönumist:

 Thank you Chrysta for creating this awesome community of so many great photographer. It is your unconditional dedication and commitment that made this a possibility. On a personal level, it has inspired me to continue on this journey of learning and creating art.

Kiri fotol: Laienda oma vaadet, potentsiaal on piiritu. Päris hea uue-aasta soov köigile, kellel kaameraga ringikäimine on elu, töö/hobby ja armastus.
_______________________________________________

Fotod: G+

Yhe suve mälestus I

Nägin neis hetkedes midagi ajatut, kus uus ja vana astusid dialoogi, sellest tuli ka töötlus ja raami valik.

Fotograafia uues kontekstis

Kirjutasin juba yhest LIL galeriis (LIL Galleries) ylevalolevast esitlusest oma pöhiblogis, kuna seal sain ka video korralikult yles panna. Mulle meeldis väga nii yldine foto virtuaalse esitlemise konseptsioon koos muusikalise tausta ja delikaatse sönaga; kui ka yks konkreetne asi:

THE KEY
Photographer: Brian Matiash
Voiceover: Karen Hutton
Music: Caleb Dolister

http://youtu.be/g1qZWXuFFks

Meenutas mulle Kopli nurgataguseid (mida ma ei jöudnudki pildistama); nyydseks eksponeeritud Kultuurikilomeetrit vöi Telliskivi loomelinnakut. Aga köige täpsem oleks vast Patarei vangla, kuhu ma pole sattunud.
Ma aiman, kust tuleb mu nostalgia lagunenud ja mahajäetud hoonete vastu. Eks ikka lapsepölvest, aga see oleks pikem jutt.