peegeldus

fotojahi lingikogu


tehniline:


Töötlemisel kasutasin peegelduse maksimumini viimist (tavaliselt on just vastupidi, sest peegeldust vähendades vöidavad pildid sygavuses); kontrasti töstmist ja värvide vähendamist. Oli kyll ilus oranzh loojang, kus kassi kasukas säras kuldselt vastu, aga peegelduse väljatoomiseks see soodsalt ei möjunud.


Muide, peegeldus on minu antud teema, sest mul on kaustades ammusest ajast sadu ilusaid järve-//jöe-/lombi-/ja muid veepeegeldusi; vöi moodsa arhitektuuri klaasipeegeldusi vöi vaimukaid vaateaknapeegeldusi...ja neid aina koguneb ja koguneb. 
Kuid ikkagi valisin pildi (endalegi ootamatult) päris lihtsa ja koduse. 
Aga see-eest väga kalli. 

Köied ka

Nurgake koduloomuuseumi väljapanekust 2006.aasta juulis (koht: vt Location).
Meremehed on läinud igaviku teed, rannakylad tyhjaks jäänud, merevaadet ei sega miski, sest kaluripaadid on kadunud vaateväljast juba aastakymneid. Vähe on neid, kes veel tänapäeval merele lähevad, kui köike, ka kala, on poest lihtne osta. Aga oli aeg, kus meri oli a ja o.
Meheema, kes praegu käib yheksakymnendat, on pärit kauguses paistvalt väikeselt saarelt. Juba aastaid ei ela seal enam inimesed, hiljem karjatati sellistel saartel suviti lambaid. Arvata vöib, et praegu pole seal enam hingelistki. Viimase kymne aastaga, mil mina kogu piirkonnas käinud olen, on väga suured muutused toimunud.


Fotojaht teemal nöör/köis osavötjate lingikogu

Kevadine nöörijupike

Kuhu me siis oma jutulöngaga jöimegi?

Öigus kyll, täna oli meil plaanis löngast midagi tugevamat. Aga milliste nööride-köitega siis yllatada?
Poodu majas... ja need teised sönad, taevale tänu, minu maja kohta ei kehti. Ja ega needki köied shokeeriks kedagi. Kui ma ei suutnud rahvast reageerima panna eelmise postituse verise kitsejala ja piiblisalmide kombineerimisega, siis ei hakka ka täna kodustuudios virtuaalse völlapuu jaoks mudelit ehitama.
Eks siis veeretame siivsat jutu(-nöörikest) edasi - tuleb harjutada, sest fotojahi lähitulevik on edaspidigi täidetud kenade jutupöhiste teemadega. Lobiseda mulle meeldib (seda on vist köik märganud), ehkki ise olen enda selle kylje suhtes kaunis kriitiline. Lisaks on videokaamera majja ilmumine loonud uusi väljundeid, et lausa ei tea, mis otsast peale hakata.
Aga seniks veel fotod ja mitte stills nagu öeldakse filmist vöetud kaadrite kohta (huvitavat juttu nende osast kinomaailmas leidsin siin.)
Minu tagasihoidlik panus tänasesse fotojahti *on sellestsamast jupikesest valgest nailonnöörist, mis elas talve yle öilsat ylesannet täites.
Töötlus ja raam programmiga FastStone.

Fotojaht teemal nöör/köis osavötjate lingikogu

____________________________________

*  juba teine elav fotojaht välitingimustes - see näitab, et talv on töesti läbi saanud! Teemadki tulevad kuni juuni löpuni sellised, et ei pea eriti arhiivis enam tuhnima.

Hunt ja seitse kitsetalle

...ja mis neist järele jäi

Pikk koolivaheaja-nädal puhkust löppes alles täna. Nägin selle aja jooksul mitmeid asju, mida oli seitse, aga kummitama jäi muinasjutt seitsmest kitsetallest. Sest maamaja  juurest leidsime midagi, mis näitas, et eelmisel nädalal lumel nähtud suured käpajäljed polnud töesti koera omad olnud.

Otsisin teksti hingamispäevaks, olgu siis vöi kymnendat käsku, sest seekord polnud mingit tahtmist arvuti juurde minna. Arvud, olgu nad vöi maagilised, ei köitnud mind pildistama.

aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!

Aga leidsin veel selle:

«Sellepärast ärgu ükski mõistku kohut teie üle sööma või jooma ja pühade või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on vaid tulevaste asjade vari, kuna ihu on Kristuse oma. Ärgu siis teie võiduandi teilt riisugu ükski, kellele meeldib alandlikkus ja inglite austamine ning kes tungib sellesse, mis ta nägemuses on näinud, lastes ilmaasjata ennast täis puhuda oma lihaliku meele poolt, ja kes ei pea kinni peast, kelles kogu ihu kokku liidetakse ja koos hoitakse kõõluste ja sidemete abil ning kasvab Jumala poolt seatud kasvamist. 
Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnud maailma algjõududele, miks te siis, nagu elaksite maailmas, lasete endile teha määrusi: «Ära puuduta! Ära maitse! Ära katsu käega!» - seda, mis kõik on määratud kadumisele kulutamise teel - inimeste käskude ja õpetuste järgi? Sel kõigel on küll tarkuse nägu omatehtud jumalateenistuse, alandlikkuse ja ihu kurnamise tõttu, aga mis on ilma erilise väärtuseta ja mis sünnib liha rahuldamiseks. Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnuist üles tõusnud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Mõelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal!» 
(Kl 2:16-3:2)

Sobib ju ka?
Juurde kuulasin Tônis Mägi "Tarkust"

Mr.Linky teemale "Seitse"

Thursday Challenge - Food

Fotojaht - Pisar 

"Loodus nutab, kui talle noaga kallale minnakse" vöiks alapealkirjaks panna. Loomad mötlevad ja taimedel on tunded - selles laadis emotsionaalne, vahest ka lapsik tekst, on ju? Tundub, et täiskasvanud ratsionaalne inimene ei peaks selliselt mötlema, aga...kuidas seletada katset, mida tehti taimega, kui  katseisik kavatses lehte löigata, ja katsetaim juba reageeris?! Seda veel ei löigatud, ainult kavatseti. 

Ilmselt me ei tea paljutki.

Aga körvits maitses hästi, omas kerget pähkli nyanssi, yks parima maitseomusega sort, mida ma eales saanud olen.

Not so much for spring - here's more to do with tears (not only that the Friday Challenge's link is spunwithtears.com, but my next fotojaht (photohunt) theme here is also about tears).

So here the tearful pumkin is...ready to prepare and eat 

(actually it's eaten already:))

Others more relaxed food lovers are there

Edit: over long time doing that meme I realized that it's not so easy any more to comment other blogs.
The best are blogspot ones, but many others don't let me to do that :(

Edit 2: Tagasi reisilt, jalutanud mitmeid miile vöörastes mokassiinides. St. nyyd ma tean, mida tähendab omada eriti kehva yhendust ja nörka läptoppi. Paljud blogid ei avane yldse (need, kus on ridamisi "raskeid" pilte; ja kommenteerimisega on päris pörgu lahti. Sönakinnitused, millest möned ikka veel visalt kinni hoiavad, pole ainuke asi, mis meelehärmi teeb. Rahvusvahelistes meemides on väga palju uusi blogialuseid, kus miski ei tööta. 

Ei tööta ka enam Wordpress ses möttes, et mina seal enam kommida ei saa, ei teid eestlasi, ega ka mujal maailmas olevaid WP-s kirjutajaid. Proovisin igasugu nippe, aga pole minu vöimuses mäletada kunagi loodud WP konto salasöna, et selleks sisse logida, rääkimata mäletamisest, mis ma selle surnult syndinud blogi nimeks panin, link jäi kah vanasse arvutisse, seegi surnud. 

Ja veel mingid muud imelikud nähtused isegi Google' poolt.

Mis toimub!?

Positiivset surfamisest tuli niipalju, et leidsin meemi, kus köik on kokkuleppel sönakinnitused mahavötnud! Teiseks, seal on just mulle huvipakkuv fototehniline suund esiplaanil.

Pean oma vana ingliskeelse fotomeemiblogi kujunduse yles köbistama ja vaatama, kas annab midagi ära teha...

Seni jätkan (ka) siin, kui allah elupäevi annab, no vähemalt kuni suvevaheajani. On ju meeldiv vöimalus mu enda antud teemad ära pildistada!

Ei saanud niisiis kommenteerida: 

cratikas

Anni

Anni

jpt teisest meemist

Samal ajal, kui seda siin kirjutasin, sain Leora kommendist selgituse WP käitumise kohta.

Hotell Moderno

Umbes aasta tagasi ajasin juttu Kuuba muusikutega. Paar meest ytlesid, et nad töötavad Madriidis. Olin seal korra peatunud, see oli olnud yks mu parimaid ja mönusamaid reise - seda tänu hotellile "Moderno", mis oli mugav ja asus Madriidi keskpunktis..

Ohoo, "Moderno", teame-teame. Me just mängimegi seal lähedal, Plaza del Sol'i ääres! 

Ega see reis mul väga detailselt meeles olnud, tuli piltidega mälu värskendada. 

Oli 1.mai öhtu aastal 2005, kui me "Modernos" kohvrid maha panime. Iseäranis selgelt mäletan sooja, sametist öhku, mis tundus meie volbriaja kylmadega vörreldes imetlusväärne. Mulle jääb reisidest mällu pigem taevas, varjud, hääled, löhnad ja öhk...

Niisiis oli öhtuses Madriidis ikka veel 30 C ringis. Aga see polnud ebameeldiv kuumus, vaid sametsoe kallistus. Jah, sydapäeval oli kuum, siis tuli rasked kardinad hotelliaknale ette vedada ja tänaval puude varju hoiduda. 

El Principio,
linna keskpunkti
tähistav märk sillutises
(pilt internetist)

Mul tekkis kohutav kiusatus sellest neli päeva kestnud olesklemisest "Modernos" ja jalutuskäikudest Madriidi kesklinnas hulgaliselt pilte yles riputada, kuna reisikiri on siiani tegemata. Aga see oleks vöimatu - juba hotelli vahetu lähedus on nii tihedalt suurepäraseid kohti täis, et mida valida? 

Kui rödult  avaneb vaade Madriidi symboolsele keskpunktile, Plaza del Sol'ile (kus muide, sillutises on sarnane linna keskpunkti märgistav kivi, nagu Raekoja platsilgi Tallinnas); kui vahetus lähetuses on vörratu, ajalooliste hoonetega ymbritsetud väljak Plaza Mayor; kus ymberringi on jalutustänavad, kirikud, tänavarestoranid, kauplused...
On tänavamuusikud, on leierkastimehed ja suveniirivalmistajad, kes teevad mingi ainulaadse asja valmis otse silmade all.
Ning mis peamine - jalutusteekonna kaugusel on ka varjulised, imepärased pargid, kuningaloss, Prado...

Kuid tuleb unustada Madriid ja tulla tagasi söna modernne pildilise vaatlemise juurde.
Siin on möned vötted objektist, mis kannab fotojahiks sobivat nimetust. Aga kas see ka sisuliselt on nii?

Ausalt öeldes, taoline kysimus tekkis mul kohe esimesed päeval: Mis möttes on meie hotell modernne?! 

Kuid vastus on väga lihtne - kui hotell on saanud nime Moderno (neid on nii Hispaanias kui ka Itaalias mitmeid, leidsin otsinguga samanimelised Barcelonast, Veneetsiast, Firenzest, Barist, Genuast, Pisast), siis ei tähenda see yhtselt läbimöeldud modernset keskkonda arhitektuuris vöi sisekujunduses. Mina nimetaks seda yhisnimetajaga  "hotelli-stiil". Hotellid on yle maailma yhesugused.

Ehk on neis midagi historitsismist, ehk postmodernismist - kuid ega ma tea, minu kunstiajaloo öpingud olid lyhiajalised ja uuema aja kunsti eriti ei puudutanud. 

Pigem arvan, et kui hotellil on nimeks Moderno, siis tähendab see seda, et mingi vanem maja on hotelliks yles vuntsitud, moderniseeritud. Kui keegi teab öigemat lahendust, andke teada. 

Ma ei saa yle ega ymber säärasest faktist, et meile oli sattunud tuba 7. vöi 8.korrusel, millel oli lahmakas, ca 15 ruutmeetrine rödu. Ilmselt ajas retseptsionist midagi segamini, sellise eest me aastal 2005 vaevalt oleks suutnud maksta. Ma ei uskunud silmi, kui me suhteliselt kitsas ruumis röduust nägime ja selle avasime. Tösi, nii suurt "vabaöhu tantsuplatsi" katuste kohal polnud meile kahele vaja, kuid see andis vöimaluse  lamamistoole vastavalt päikese liikumisele ringi tösta. Önneks polnud teistes körvalnumbrites kylastajaid (rödud oli eraldatud körge, höreda metall-aiaga)

Istusime seal tavaliselt öhtupoolikul linnast naastes - lihtsa eine vötmiseks, mis koosnes samalt tänavalt ostetud veinist, killukesest juustust ja pikast saiast. Vöi ostsime kerge salati kiirsöögikohast KFC, mis oli samuti lähedal. Hommikubuffeed olid väga maitsvad ja  rikkalikud, suurema söömise tegime alles hilisöhtul. Yhesönaga, elasime sisse kohalikku hiliste öhtusöökidega elustiili, välja arvatud asjaolu, et siesta ajal me ei maganud, vaid jalutasime muuseumides vöi parkides. 

Siis väike eine rödul, vöimalik lyhike uinak ja hilisöhtuseks väljaminekuks olime jälle värsked. Rödule naasime öösel ja lebasime veel enne magamaminemist lamamistoolides tekkide all. Kuulasime seal körgel yleval alt kostvat summutatud tänavamelu ja nurga peal musitseerivaid pillimehi. Ikka kitarrid, akordion, löökriistad. Vahel hakkasid inimesed spontaanselt kaasa tantsima. Aga sama kiirelt, kui muusika oli alanud, see ka minu kurvastuseks löppes. Kuid siiski seda oli, kord siin, kord seal; ning arhailised leierkastilood pealekauba. 

Ma loodan, et see on siiani nii ja et tänavadki on sama meeldivalt puhtad...

Tagantjärgi tarkusega hinnates oli see 3-tärni hotell kaugelt parem asutus, kui nii mönedki 4-5 tärni hotellid, milles hiljem olen olnud. 

(Enamasti on neis kyllaltki kallistes hotellides vaated sisehoovidesse ja igasugused muud ootamatud ebameeldivused ning ammugi ei asu need vanalinna sydames).

Hotelli link, sest peale sellist juttu tahaks nii mönigi kindla peale välja minna ja oma raha eest ka midagi saada. Kysige siis röduga tuba :).

Vaatasin tänapäevast, hotelli enda pildigaleriid - selgus, et hotelli on tekkinud ka möned töeliselt modernsed detailid, maalid ja nurgakesed. Aga ausalt öeldes, ega ma ei tea - ehk olid need varemgi...hommikul söime ja kihutasime linnapeale; liftiga söitsime yles-alla ning ega peale söögisaali (mis tundub kyll muutumatult sarnane, isegi toidudki on väljanägemiselt samad) me teistesse majasoppidesse ei vaadanud. 

Ka röduterrassi plastmööbel on nyydseks välja vahetatud väärikama puidust puhkemööbli vastu ning vahe-aedadele on lisatud ka körkjamatid. (Meie kasutasime voodikatet, mis oli yhtlasi ka tuuletökke eest).

Teised modernse aspekti yle mötisklejad

Tehniline: 

Yle pika aja mitte yhtegi fototöötlust! 

Kahel viimasel pildil oli kaamera programm vale, aga need on vaat, et köige meeleolukamad rödupildid (tegelikult oli valgem) - öiste istumiste ajal me pilte ei teinud.

Reedeöhtune lehesaba

Naljanurk
Mida kass ütles?
Parimad vastused-kommid pääsevad JUTUSABAS oleva pildi jutumulli(desse)! 


_______________________________________________

Pyhapäeva öhtul...

...lubasin lisada paar saba. Mets kölas täna lindude laulust, aga - mitte yhtki saba! Ka metsloomad olid peidus just siis, kui mul neid tagantvaates vaja oli. Arvasin, et see on kerge ylesanne, kuna ma neid pögenedes tavaliselt näengi. Aga vöta näpust  sabast!
Arhiivis sai körvale pandud paar pilti, kui elav fotojaht peaks ebaönnestuma. Niisiis lähevadki käiku need. Loomulikult on kodune sabaga loom see köige-köige tähtsam, nii et lausa pyhapaiste on ta ymber...

Tal on palju hellitusnimesid ja yks neist on Sissemurdja. Kui ust käpaga udides lahti ei saa, hyppab röövel lingile ja ripub seal nii kaua, kuni see avaneb. On vähe uksi, mida ta lahti ei saa (kui need just lukus pole)...
Teise saba pyhendan neile sabajahtijaile, kelle kommentaariumis ma sönakinnitustega hakkama ei saanud.

Näiteks tahtsin Ksenia blogis (kus oli vöimsa sabaga kass) öelda: " Sel sabal peab väga tugev lihasmootor ja vöimsad ylekanded olema". Aga sama käib ka meie naabri kassi kohta, kes kuu tagasi pildile jäi.
Lisan oma tunnustuse siin ka Tuulile, kelle ahvenagrilli pilt oli väga värskendav; ning Tegelinski juures naersin Ti:a kommentaari, lisades omalt poolt: "Mitte teivas, vaid lausa tökkepuu, avatud asendis!"
 Kokkuvöttes pole yhegi fotojahi juures niipalju naernud, kui Saba-jahi juures. Köikides blogides ja köikides kommentaariumides on sellised kilde, mis ajasid laginal naerma. Tundub, et fotojaht kujuneb hinnatud psyhhoteraapiaks (mis praegusel ajal on igatahes rohkem hinnas, kui öilsa fotokunsti peensustesse pyrgimine). Aga vahel juhtub sedagi, nii et topelt tabamused ja röömu laialt.

Nyyd siis lubatud jutumullid. Teie pakutud hyyded on yks parem kui teine.
Aga vaevalt keegi Voldemar-Augusti absurdimaigulist nalja yletab Löpetage venitamispoliitika!, nii et see saab pildi yldiseks loosungiks.
Fotojaht: teeme ära! on meie päevateema, mis käib yle kassi väikese möistuse ja öeldakse talle ylevaltpoolt ette :)
Kassil endal on kahtlemata omad vaevad - harjutused sabale (nagu nendib körvalt tegelinski), seega kassi enda jutumullidesse läheks kindlasti lyhikesed ja kuraasi täis hyydsönad:
Syya töid?! (meite kassi vajadus nr.1); Vaata, mida koer öpetas!Tee järgi!; ja kui keegi järgi ei tee, siis Mis passid? Môhh?; ja siis, äkki segadusse sattudes: Appi, kus mu jalad on?
Seevastu vaimukas Märtsss! läks kahjuks saba alla, sest meie kassil, noh,...puudub*.

LÔPETAGE VENITAMISPOLIITIKA!

* märtsikassi tung. Saime Panda Kassiabist juba sellisena, nagu ikka yks tänavakass sealt tuleb - vaktsineeritud, steriliseeritud, ussirohud antud ning terveks ravitud. Nimigi jäi sama...
Tervitused köigile Kassiabi töötajatele!

Postitus teemal "Saba". Teised osavötjad on siin.

Lipp ja tornid

Fotojahi lingikogu