Wednesday, September 26, 2012

Märg linn




Töötlemata pildid aastast 2008

Aeg: 27. oktoober, vastavalt kell 17.32 ja 18.14 ehk pärast eelmist ja järgmise vihmahoo ajal.
Kummaline ilm oli, oli tunda lume höngu, ehkki taevas olid alguses suvise hoovihma värvid.
Koht: Kulturhuset'i esine ja vaade selle ylemise korruse kohvikust, minu ja mu söprade sagedasest kohtumispaigast.

Keegi veel, kes on sattunud märga linna...

Edit: Leidsin tohutult ilusa seeria fotokunstnikult (Mike Shaw, The Leaf Series) Google+' kaudu. 20 fotot, millest paljud sobiks uhkelt Märja linna teema alla.
Lisasin Mike'i ka siia blogrolli (kus ta oma nöuandeblogis annab praktilisi näpunäiteid pildistamiseks). Peale Mike'i lisasin oma veel inspiratsiooniallikaks Alan Shapiro ja Jim Goldstein'i. Eks rida täieneb veelgi, sest Google+ fotoringi alla on kogunenud päris huvitavad tegijad.

Saturday, September 22, 2012

Kuivunud


Räägitakse, et laplastel on lume eri olekute kohta sadu sönu. Loodusrahvaste puhul on see ypris möistetav, ka eestlaste sönavara on ysna rikkalik. Sain sellest aru, kui märkasin, et rootsi keeles paljud  sönad puudusid, st sama söna tähistas mitut eri asja.
Kuidas see on vöimalik, et sönadest saab puudus olla?! Ometi on rootslased suured sönadega mängijad ja uute vormide leiutajad. Vaadake kasvöi hyydnimesid! Mul on teooria, et nende sönavara rikkus on teistes valdkondades.
Eesti folklooris haruldane söna kuivunud, millest ma varem kuulnudki polnud, sobib töepoolest ylihästi kaktuste kohta - kuivub, aga ära ei kuiva. Igatahes mina vötan selle söna niimoodi kasutusele. Söna on sellise oleku (kus kuivamise rypes pesitseb uus elu) tähisena yldse väga poeetiline. Argine söna kuivama ei sobigi huulte ega sydame, ammugi siis hinge kohta. Aga kuivuma sobib. Kui ma veel muumia pole, siis ma kuivun...mönikord.

Minu pildil oleva kaktuse puhul pole see ilmselt päris sama seisund, see töesti kuivab. Kuid kaktus, millest ykskord enne jutt oli  ("Purgis") - no see taim, rahvakeeli ahvileivapuu, on täpselt demonstreerinud  kuivumise tähendust. Täna oli ta lihtsalt liiga kosunud ja ilus, et teemale iseloomulikku olekut näidata.

Tehniliselt on pilti mul endal täitsa kurb vaadata - polnud valgust, polnud töötlusprogrammi ega monitori, et lähemalt näha vöi midagi parandada - mötlesin, et jätan seekord yldse vahele. Aga kui lugesin Köögikata versiooni kuivunud kaktuste kohta, siis...siin me oleme.


Mr.Linky 

Friday, September 14, 2012

Mereäärsed kivid







purjetamiskooli rand
Peetri sadamas
pildistatud 2011.a. Merepäevadel 
raam: FastStone

Kuna mereäärsetest kividest jätkuks postitusi pooleks aastaks, tuli nii vöi teisiti teha valik. Jätsin körvale juba koduseks saanud Norra ja Rootsi rannakaljud ja vöimsate jögede astangukivid; nende ja muude maade randade imemoodustised: jättegryta'd, kivistunud korallid, grotid; vulkaanilised kivimid ja muud erilised rannikukaljud.
Sest mälus kummitas yks koht, millelt möte ei läinud ära - kodune Kalamaja rand. Lihtsad, töised ja vahel räämaski sadamad ja rannad. Aga omad.

NB! On ka teisi mere ääres hulkujad  Mr.Linky hölma all

Friday, August 31, 2012

Kummalisi silte


Iga sildi ja märgi kylge kuulub lugu, mis vöib väga pikaks minna. Köigepealt objekti leidmise lugu ja siis veel selle vöimalikud tagamaad. Olen lubanud teksti vältida, aga siin kuluks joonealune selgitus ära. Kellele huvi pakub, vöib juurde lugeda.



Monday, August 13, 2012

kollane


Pildistatud: 11.august kell 18.33

Tehnilist: Pilt on löikamata ja töötlemata, tehtud ilma välguta. Tagaplaanil tihe vösa, ees taim, mille nime ma ei tea...köik on just nii, nagu öhtuhämaruses kaamera seda kumavat, klassikalist värvipliiatsi tooni tabas...möeldes vist fotojahile, nagu ma isegi.

Edit:
Täna avastasin, et minu avatari kollane kohver on pärit minu esimese 'kollase' fotojahi ajast. http://randomwanderers.blogspot.se/2008/04/yellow.html
Eks ole ikka nii, et mis kogu aeg on silma all, seda enam ei näe ja selle algolemus ei meenu!

PS. R&J Random Shots jäi ammu unarusse, kuna polnud aega köiki huvitavaid meeme järgida. Tulles kaks aastat tagasi (uuesti) eestlaste fotojahti, tegin ka uue blogi, sest vana parameetreid oli keerukam muuta (need oleks vanad postitused segi paisanud), kui uus ja parem teha.

Siin on must-valgel näha mu esimene kollase-fotojaht, see oli tolle kahemehe-blogi avalugu, niisiis on kollane olnud väga inspireeriv värv!
Ja selle kommentaariumis on esindatud ka yks praegune fotojahtija ;)



Yellow


Rohkem eestlaste&nende söprade fotojahi pilte näeb siin (more photohunting from Estonian side):
http://kaameraga-jahil.blogspot.com/


Click on photo for larger viewing

Friday, August 3, 2012

Naljakas miimika


Huvitav, kas selline miimiline harjutus läheks noortele kaubaks? *
Minu enda seosed: playboy symbol; Vonnegut (urruaugu symbol); vana kirjutusmasin (font?).
Viimasel ajal on röivad ning kodutekstiilid tekste täis (eriti retrostiilis tekste) ja nagu alati moe-asjadega, kuni tyytuseni. Eks öppinud disainerid tea, millest on alguse saanud tekstide, tähtede ja numbrikombinatsioonide ilmumine röivastele. Ise pakun, et algselt oli see tegija kaubamärk sisesildil, mis aja jooksul kolis ka riide väliskyljele (mäletan, kui 80-ndatel esimesed sisesildid ilmusid selgadele-tagumikele köigile lugeda ehk siis kadestada). Hiljem teisenes kylgeömmeldud silt suurteks yletrykkiteks röival vöi kangal, seosetute kombinatsioonideni välja, mis ei tähenda mitte midagi, on lihtsalt kujunduselemendid.
Aga silm loeb ikka - automaatselt. Ja vaat see hakkab ära tyytama. Kannad köhu peal suurt kirja NEW YORK PARIS SAO PAULO; tuled koju - akna ees ripuvad kardinad köikehölmava retrostiilis tekstiga COTTON 100% QualityBEST MATERIAL; heidad voodisse - tekikotil on yleelusuuruses kiri JUST LOVE... (sama kataloogi tooted, ei viitsinud markantsemaid näiteid mujalt otsida).



*T-särk on pärit La Redoute sygiskataloogist, kategooria MINIPRIS (neid kaupu hooaja löpus alla ei hinnata), suurused 138-162.
Hind 129 SEK komplekt, 2 tk pakis: must ja valge. Kas ka mustal on pilt, seda öeldud pole.

Mr.Linky

Tuesday, July 24, 2012

Teravaid elamusi suvel? Aga palun!

Suur suvi käes ja selle asemel, et pildistada lilli ja liblikaid, otsime meie teravaid elamusi. Rääkisin yhele inimesele fotojahist. Oli käsil eelmine teema  "Kes teisele auku kaevab...". Ma ei teadnud ingliskeelset väljendit, aga sain teada rootsikeelse: "Den som gräver en grop åt andra faller ofta själv däri."
Sama lugu on iirlastega, vaatasin just netist, ka neil on tegu hauaga: "If you dig a grave for others you may fall into it yourself."
Yhesönaga, see morbiidne ytelus tundub olevat rahvusvaheline. 
Tegin ka nalja: kuna kylas pannakse kanalisatsioonitorusid, on köik kohad täis auke, löhkamisjälgi ja kopaga masinaid - seega lihtne teema. Jutuajamine oli autos ja me möödusime just yhest säärasest ylessongitud teeäärest. Vestluskaaslane vaatas mulle yllatunult otsa: 
"Aga see on ju väljend - sa ei pea ju auku vöi hauda otsime, hauakaevajast rääkimata". 
Sain aru, kui kinni ma olin SÖNAS ja kui vähe sain aru väljendi tähendusest. Tähendab, ma sain aru kyll, aga möte sörkis pildiliselt ikkagi sönade taga. Samas polnud aega kellegi peedistamise situatsiooni reaalis oodata ning otsene augukaevamispilt ei tulnud enam köne alla, seega kasutasin kirjandust (vt eelmine postitus).


Sama lugu on 'teravate' elamustega. Teravad elamused vöivad olla millised tahes, aga tavaliselt teravate asjade nägemise vöi saadud torgete peale ei öelda  "mul olid teravad elamused" - see oleks isegi naljakas. On kas väiksemad vöi suremad kriimustused kuni önnetuseni välja. Teravad elamused on midagi muud...


Siin on minu omad, elav fotojaht pealegi:



Sellest vanast toomingast möödume me ysna lähedalt iga kord, kui mereranda läheme. Ja kuna rannailmad ilmselt jätkuvad, on korduvelamused garanteeritud...töesti teravad. Lapsed saavad sellest eriti hästi aru.

Mr.Linky