Kes on esimene?
Ongi otsas...
PS. pealtnägija vöin öelda, et part vöitis oma kehakusega, toppis pea kotti ja söi enamiku krôpsudest. Kui kajakaparv oma massiga lööma tuli, oli juba hilja, kott oli peaaegu tühi.
Minu kunstnikust vanaonu oleks öelnud: "Pardi tiiva all on rasvasemad palad".
Loomulikult mötles ta parteid, sel ajal kommunistlikku.
Aga kas nüüd on asi teisiti?
Tõeliselt nutikas ja vahva reportaaž.
ReplyDeleteKoos lõpumõtisklusega.
Hääd uut!
Head uut aastat!
ReplyDeleteVäga vahva postitus. Ja mõtisklus on ka kümnesse.
Head uut aastat!
ReplyDeleteVahva teemalahendus.
Nii see on, tagasihoidlikkus võib ju kaunistada, aga tühja kõhuga kaunis olla, kurb ju :)
ReplyDeletePart on kõige ilusam ka, eks see ka maksis midagi:)
ReplyDeleteAitäh ja head uut teile köigile, keda parteijutt eemale ei peletanud.
ReplyDelete„Igasugune parteilisus oli minu auväärt professorite meelest olnud alati teadusele kahjulik kui paranoia, kui vaimuhaigus.”
Isidor Levin, rahvaluuleteadlane