Friday, February 18, 2011

Kandiline projekt IV


Hüva nõu


"Võta õõnes nõu kaasa", rehmas vanatädi ikka enne aiamaale minekut ukse vahelt öelda (õõnes nõu tähendas tal enamasti mannergut piima jaoks). Vahel ka kaussi marjade jaoks. Igatahes pidi see olema veekindel. 
Niisiis, kui ma aasta alguse fotojahi teemad üle vaatasin, meenus mulle kohe too minimõõdus 'piimanõu'. Aga enne tuli muidugi kandiline ja kerge; siis valge ja siis ühemeetrine( vöi siis lihtsalt üks M). 


Hüva nõu on kallis eriti siis, kui on vähe aega. 


Üks valge tühi karbike - ei tea kust ja mille jaoks pruugitud - aitas mind alguses välja. Kohe nii mitu korda järjest, et mul hakkas tekkima tunne, et hea tahtmise juures vöiks aasta löpuni teda ekspluateerida. Teda ütlen sellepärast, et kui viimaks silmad peas juba lahti, siis pole enam mis, vaid kes.
Aga ära hakkas tüütama. Kuna mini-piimanöu suuruselt karpi sobis, löpetabki see kooslus täna minu Kandilise projekti, siira silmavaatega karbi modellikarjääri.


Löpetuseks ka köik abimodellid ja töövahendid, mida ma projekti 'kirjutamiseks' kasutasin:




Kuna silte on suurendatult kujulgi kehv näha, siis lühidalt:

  • KARP on pöhimodell
  • KASS, PABERKOTT ja PIIMANÔU on kaasmodellid 
  • LAMP, KÄÄRID ja LIIMIPULK on töövahendid
  • Fazer'i silmadega toode on abivahend - kuna kakaotops sai katki lôigatud ja ära visatud, asendasin selle tänase pildi jaoks valge shokolaadi tahvliga; ka kassimaius (valge tablett) oleks pidanud olema abivahend, aga see ei huvitanud looma üldse - kass suundus kiirelt aknale naabrikassi jälgima ja keeldus rohkem poseerimast. Sellest ka udune kujutis.
  • SEIN, LAPTOPI ALUS, VITSTEST KORV ja LAMBANAHK on taustad
PS. Mitte ühtki neist asjadest polnud vaja eraldi muretseda, köik olid kodus olemas.

9 comments:

  1. Veelkordne tõestus et ega rikkalik vahendite kasutus ei määra. Mõte on see mis tähtis.

    Aga et see peamodell nõnda pisike on. Eelnevatest fotosessioonidest jäi palju suurem mulje.

    ReplyDelete
  2. Jah, mulle jäi ka mulje suuuuurest karbist. :D Silmi ma mõtlesin, et on nii tuttavad, aga välja ei mõelnudki.
    Aga kõik on viimasepeal lahe! Braavo!

    ReplyDelete
  3. esimese pildi peal paistab, et oleks tegu nagu urniga...
    viimane pilt paljastab, et peaks olema mardikas, et sinna tuhastatult mahtuda. fookus on petlik ja pildistajale teinekord salakaval hea abiline.

    ReplyDelete
  4. Karbikese suurus mind ei üllatanud, seeria esimese foto järgi ootasin isegi suts väiksemat. Praegust teemat vaadates aga valiksin oma lemmikuks viimase, kus peal igasugu nõusid kohe hulgim :) Ja ka värvimaailm teeb silmale pai :)

    ReplyDelete
  5. Mulle meeldib see viimane... Seal on kassil ju tõesti vaja nõu, et mida nüüd peale hakata. Sildid lisavad veelgi segadust :) Kompas ja koloriidis on midagi nii ligitõmbavat, et paneb mitmeid kordi vaatama

    ReplyDelete
  6. Väga tujutõstev lugu :P
    Kaasaegne muinasjutt... et kui keegi lõhkuma ei kuku, elavad nad veel kaua õnnelikult koos...

    ReplyDelete
  7. Aitäh!
    Kasutasin kaamera makro-programmi köikide kandilise projekti piltide juures, lisaks arvutis veidi teravuse-tumeduse mängu ja löikamist.
    Lisasin nyyd ka blogis postitustele kategooriad ja yks neist ongi makro.

    Viimase pildiga sai natuke rohkem vaeva näha - ses möttes, et sildid said teisiti pandud, kui plaanis oli (tahtsin teha Olympose enda programmiga, aga pidin ikka kiiruga Paint'i kasutama, mis tuli väga kehvalt välja).
    Värvi tömbasin peaaegu maha, tumedust-teravust andsin tugevalt juurde.
    Nyyd avastasin, et ikka olin valele pildile töötlust teinud, oli veel yks vöte, kus kalendrinurka peal polnud.

    ReplyDelete
  8. Optika pettis mu silmad ära - vaatasin ja vaatasin, kassisaba turritab mannergust, aga kus kass ise?
    Väga viis!
    :D

    ReplyDelete