Mölemad, nii aed kui tara, on pigem jutumärkides.
Siin on midagi, mis on järele jäänud kolme aasta tagusest ruutmeetrisuurusest maitsetaimepeenrast :
Tagantjärele vöin öelda, et ega seal midagi ei kasvanud ka; ja kui kasvaski, siis panid nälkjad (vöörliik hispaania teod, Arion lusitanicus) selle nahka.
Eriti maitsevad neile vastikutele, sitajunnitaolistele kojata tigudele vyrtsikamad taimed nagu murulauk, till ja basiilik; marjadest maasikad ja muidugi seened, taimse valgu allikas. Teod on varsti seenelisele hullem nuhtlus, kui seeneussid! Peale muu toidu, mis inimestelegi syya synnib, söövad need köigesööjad ka oma vigastatud liigikaaslasi.
Peenemaid marju nad siiski ronides kätte ei saa, sest nad on liiga rasked väikeste varte jaoks. Seega metsmaasikad, mis mu endisel tillipeenral nyyd rahulikult edasi paljunevad, tigusid seni veel ei ole huvitanud. Samal pöhjusel kasvatan ka kuumaasikaid, mitte tavalisi. Loobumisi on palju olnud, eks kunagi kasvuhoone peaks selle probleemi lahendama.
Vabandan, mul polnud alguses plaanis teemast körvale kalduda, kuid see vöörliik on ka pöhjus, miks mul tavapärast suvist lilleaeda enam pole, sh ka lillekasti akna all - nälkjad ronivad isegi mööda seina yles, et pääseda pelargoone, krysanteeme ja eriti takeeteseid (löhn!) läbustama.
PS. sel suvel nägin ka albiinot arion'i - too polnud pooltki nii vastik vaadata, kui need mustast kuni punakaspruunini varieeruvad isendid, sest nad on ikkagi väga suured, 7-15 cm pikad.
Huvitav oleks kuulda, kuidas on lood teie aedades selle ahne, kiireltsigiva kahjuriga?
http://www.looduskalender.ee/node/1434

Mu "lõunaosariiklasest" sõbranna püüdis päevas aiast ämbrijagu tigusid. Ümbrust vaadeldes tundus masendav ja meeleheitlik. Võidukaid lahinguid!
ReplyDeleteJu see okstest koolutatud tara oli siis nälkjate jaoks liiga madal. Ju nad üle hüppasid.
ReplyDeleteKuidas on lood minu meetrisuurusel maitseainepeenrakesel, ei tea. Pole ammu käinud.
Masendav. Bornholmil oli neid ohtralt ja alusmetsa kui sellist metsade all lihtsalt polnud...Oma kodus pole neid õnneks veel kohanud. Kas neile tigude graanulid ei mõju?
ReplyDeleteAga pisike lisamärkus - basiilika on vanaaegne ehitis, basiilik on maitsetaim. :)
Vastikud tigulised... aga peenar on põnev :)
ReplyDelete@Köögikata: aitäh, ole ikka mu keelekörv :)
ReplyDeleteAga Bornholmil vöiks nad katsetada uut preparaati, mille yks norrakas hiljaaegu välja töötas - see on tigude parasiit, mis nad rajalt maha vötab. Saar pole suur, ehk saavad jagu, kui köik yhiselt asja ette vötavad. Vähe tylikas see elukate nakatamine ju on, aga kuna nälkjad on väga aplad, siis seda hirmu pole, et nad sööda ära pölgavad.
Siin on jah, mingid helesinised graanulid, mis aitavad lyhikeseks ajaks ja lokaalselt. Olen ka öllepyynist kasutanud. Kuid juurde tuleb neid rohkem, kui mina törjuda jöuan.
nunnu peenar. haned, vms kodulinnud pidada tigusid üsna edukalt hävitama, räägitakse.
ReplyDeleteJah, Pekingi pardid. Kas rahvajutt vöi mitte, aga keegi olla sellega teenima hakanud, käinud oma partidega aedu puhastamas. Ja pardid kah toidetud :).
ReplyDeleteAga neile on vaja tiiki vöi suuremat veenöu ja kindlat tara krundi ymber.
zik zak kapsaaed. teod ei pidavat saialillest eriti lugu pidama, see lõhn ajavat need eemale.
ReplyDelete