Saturday, September 3, 2011

Purgis, koos asitöenditega

Fotojaht teemal "Purgis"
oli minu jaoks algusest peale igav teema.
(Algusest peale sellepärast, et kunagi nägin ära väikse vaeva ja panin köik teemad, niipalju kui neid antud hetkel oli, omale Google' kalendrisse - hea silma all hoida, et inspiratsioon varakult tulla saaks).
Aga mis inspiratsiooni  saab tulla purgist?
No moosi saab, mett saab, hapukurki saab ka, aga otseselt ikka väga prostamaterialistlik värk, eks ole. Vöib-olla leiaks keldris riiulite vahel turnides ehk erilise perspektiivi vöi siis pyyaks kaadrisse leida möne priske ämblikuvörgu tunamulluste moosipurkide vahelt, aga...ja pealegi, mul endal pole moosikeldritki. Ning ma tean ainult paari vanainimest, kellel on ämblikuvörkude vahel tallel ka tuna-tuna-tunamulluseid moose, mida nad heast sydamest ikka kaasa annavad ja millega midagi teha pole, sest need koosnevad enamjaolt suhkrust, kus marja algset maitset vöib vaid aimata.

Niisiis oli teema otse vastupidine kunagistele sygavmöttelistele jahieesmärkidele, nagu "Armastus", "Mälestuseks", "Sygav", "Vöimas" - ja mis meil veel oligi.
Mitte, et ma praegusel kiirel ajal sedasorti ajutrenni igatseks - aegagi pole - aga kui nii edasi läheb, siis millal tuleb kotis...potis...ämbris...ja löpuks prygikastis?
Nii ma mötetega purki sattusin ja oleks kindlasti ajaliselt ka ämbrisse astunud, kui oleks teemale soovitusekohaselt  hoopis kaudselt läheneda pyydnud - proovinud konserveerida paremaid suvepilte.

Kuid, nagu alati fotojahi puhul, annab elu ise lahendused ette
Objekt sai umbes kuu tagasi fotojahi jaoks purki pistetud ja täna veelkord ylespildistatud (syndmuskohal tehtud pilte ei suutnud leida).
Lugu ise oli selline.
Kui me augusti keskel peale nädalast eemalolekut suvilas tagasi olime, nägime köigepealt äranäritud kaktuselisi. Olime väga ärevil, kuna olime kindlald, et hiired on majja saanud. Aga köögis oli köik korras, jahukotid olid terved.
Kes (peale hiirte) vöib syya kaktuseid nii laia löuaga, et poolesentimeetrised varred hoobilt otsast ära hammustab ja lihavatesse 'lehtedesse' auke närib? Kes ja mille pärast yhe eriti kiulise ja kuiva kaktuse öitsvad varrekesed mitmest kohast katki kaksab (aga ei söö)? Kes jaksab päris kopsaka varretyki mitmekymne sentimeetri kaugusele vedada?
Kes on yhe kaktuse rosetti uuristanud?
Ja viimaks -  kes saab yle toa yhelt aknalault teisele ronida?
KES?
Löpuks avastasime lillepoti tagant selle tegelase, ja ausalt öeldes, ega muud vöimalust vist polegi...et TEMA TEGI!





Natuke tolmune ja täitsa surnud...
...vist mingi osa jalgadestki kaotanud - laibakosmeetikat pole siin tehtud ning läikima pole ka löönud. Kellega ta noosi pärast vöitlust pidas, seda ma ei tea. Vöi osutusid kaktused myrgisteks?
Kunagi ei vöi teada. Näiteks on inimgurmaanide lemmiku avokaado viljad (lehed ja varred ka) surmavalt myrgised koduloomadele - nagu näiteks kassid, koerad ja hobused.
Imelisi asju leidub ilma peal.

Purkisattunuid on fotojahis teisigi: http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=31Aug2011



5 comments:

  1. Keldris olevaid purke seovad ämblikuvõrgud, elus on sündmuste ja kokkulangevuste vahel nähtamatud niidid. Peab olema ainult ettevaatlik, need niidid on sama haprad kui võrgud keldris!
    Jutt ja pildid on meeldiv tervik :)

    ReplyDelete
  2. Väga põnev avastus igatahes. Ja kenasti purgis.

    ReplyDelete
  3. Ta näeb seda moodi välja küll et tema tegi. Tundub teine nagu väike soomustatud tank. Aga et ta tegi nii suure töö ja tulemus süüa ei kõlvanudki. No mis siin imestada. Vaata kui väike pea tal on.

    ReplyDelete
  4. @ tegelinski
    Jaa, need nähtamatud seosed hämmastavad mindki kogu aeg; ja neid on töepoolest köikjal. Vötad yhe niidiotsa ja hakkad kerima...ja kuhu välja jöuad...uskumatuid asju selgub. Pealegi on need seosed kogu aeg olemas olnud, ainult pole kunagi seda (mötte)lönga varem kerinud.

    @Voldemar-August -bravo!

    PS. Täpsustasin kalendrist, et väikse pahareti leidmine toimus 18.augustil. Kaktusest mahapudenenud osad on veel praegugi lihavad (see mus kahtlust tekitaski ja pani kalendrit yle vaatama).
    Miks mulle tundus, et sellest on möödunud kuu aega...? Lihtsalt nii intensiivne elu on olnud, et yks päev on läinud nagu kahe eest.

    ReplyDelete
  5. Ma pole kindel, kas see esimene puu pole ahvileivapuu?
    Minule nii seletati koolis bioloogiaõpsi poolt ja anti mõned lehed kaasa, et ma kodus potti pistaksin...
    Nii et pisikesed ahvid on oma leiba käinud nosimas.
    :D

    ReplyDelete