"Annan möningaid omadussönusönu, mis vöiks tulla yhelt vuuduult:
nöiduslik, mystiline, sygav, mitmetähenduslik, öine, salapärane..."
Septembris, teema-arutelu all said need märksönad minu poolt välja visatud, tuleb nyyd mul vastutus vötta ja teema ära lahendada - mida ma teen muidugi suurima heameelega.Niisiis - " Salapärane;müstiline; ulmeline".
Neist pakutust kolmest märksönast söna ulmeline poleks mulle endale meeldegi tulnud, sest ma pole ulmelise (kirjanduse, filmi jms suur fänn) ja ei kasuta seda söna ka könekeeles kaudses tähenduses. Kuid retsept on neil köigil sama - veidi hirmu, veidi köhedust ja veidi erilisust.
Vötsingi piltide otsimise (seekord pildipangast) aluseks puhtalt emotsiooni ja pyydsin leida vötteid, mis sellisele tundele köige rohkem vastavad.
Esimene valik tuli liiga suur, seega kitsendasin seda looduspiltidega metsast - sest kui minna videvikutsooni vöi valguse-varju maailma, on mets just see öige paik...
Kui ma väike olin, oli kodust kaasas kindel nöudmine - laps peab päikseloojanguks kodus olema. Olen ykskord isa käest vitsagi saanud enda öue unustamise eest. See oli yldse esimene ja viimane kord, kui ma tagumikule triibulised sain, nii et hämaras ringikolamine oleks mulle pidanud eluks ajaks tabuks jääma.
Aga vöta näpust! Videvikus mulle just meeldibki ringi hulkuda, eriti metsas.
Seesama isa, tuginedes oma metsavenna kogemusele, öpetas mulle, et metsas pole vaja karta, mets kaitseb sind ohu korral. Ohtu pole ma tunnetanud, ilu aga näinud palju.
Kahju, et mu kaamera ja oskused on liiga nadid hämaras olemise ja seal kumendavate värvide edasiandmiseks. Inimese silma ja aju koostöö vöimaldab näha rohkem, kui masin seda
momentaalselt suudab registreerida (pika seadistamise puhul ja hea kaamera abil saab midagi kätte). Aga mingi tunde peaks andma ka need pildid.
Vöi näha järvelt töusvat udu...
...ja löpuks ka päikest töusmas.
Pilte soovitan vaadata suures formaadis ja Sven Grünbergi "Metsa maagia" on minu
Pildid on köik sellest aastast, aga ajaliselt läbisegi ja neid jäi veel vähem järel, kui alguses plaanisin.
Fotojahi tegijad:
http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=08Nov2011http://www.youtube.com/watch?v=Ry_hGwKO4ps
PS. Siin on yks pilt, mille nimi vöiks olla "Öine". Ka öine on minu pakutud märksöna (mis tuleb mängu detsembri löpus). Olgu see siis esitletud juba siin, sest tunne on selline, et tahaks teha fotojahis pausi sisse. Vöi vötta talvepuhkuse, sest pole kindel, kas pyhade ajal arvuti juurde pääsengi :)
PS. Siin on yks pilt, mille nimi vöiks olla "Öine". Ka öine on minu pakutud märksöna (mis tuleb mängu detsembri löpus). Olgu see siis esitletud juba siin, sest tunne on selline, et tahaks teha fotojahis pausi sisse. Vöi vötta talvepuhkuse, sest pole kindel, kas pyhade ajal arvuti juurde pääsengi :)
Minu lemmikud on vikerkaarega, sookailuga ja viimane. Ja muusika lisab tõesti salapärasust. :)
ReplyDeleteKõige rohkem salapära minu jaoks on nendes kõverates okstes. Lisaks veel väga dekoratiivsed...
ReplyDeleteSinu soovitus vaadat pilte Grünbergi muusika saatel suurelt viis tõesti teistmoodi maailma.
ReplyDeleteSee jutt esimestest ja viimastest triibulistest ja Sinu püsivast kiindumusest videvikus metsa vastu oli tõepoolest tähelepanuväärne. Eks ta osalt selgitab ka Sinu nimevalikut.
Omalt poolt pakuks veel ühe müstika seletuse.
Teadmine et väljaspool meile teadaolvat on veel suur maailm.
Einoh, see postitus tekitab millegi ületoosi ;). Tõsiselt. Pildid algavad rahulikult, sujuvalt ja siis bauhhh, viimased viis lummavad täiesti ära.
ReplyDeleteNüüd ma tahan metsa minna ja kohe :). Pagan, pime on ju.
Kohati ütless suisa, et tragic magic...
ReplyDeleteAitäh köigile!
ReplyDelete@ V.-A. - oleksin pidanud noorelt kinotegemist öppima, siis saanuks pildile ja helile ka liikumise liita.
@Annyliis - yledoos jah, aga ma ei suuda ikka veel piirduda yhe pildiga, eriti kui on nn minu teema. Ja see on vist köikehölmav armastus metsa ...ja puidu vastu :)
Nagu meie maamajas - köik on puidust: seinad, laed, pörandad, uksed. Möned pinnad naturaalsed, möned (pörand, uksed) lakitud. Köögis olid ka laminaatkapiuksed puiduvärvi, juurde sai ostetud täispuidust tööpind. Sellega tekkis täielik yledoos!
Tahaks muid materjale ja värve ka, mis möne väärikama puidust pinna vöi detaili esile töstaks, sest selliselt vöistlevad nad köik omavahel. Ja völtspuit kipub kahjuks naturaalset varjutama. Nii ei vöida keegi, vaataja samuti mitte. Katsun läbi suruda, et kui vanad köögikappide uksed vahetamisele lähevad, siis uued oleks...no kasvöi yle värvitud.
Blogis pyyan piirduda yhe pildiga, mis on mul tegelikult ammu ideaaliks.
aga need pildid on kõik nii head!
ReplyDeletekui piirduksid ühe pildiga, peaksid tegema palju postitusi :D
Klassikuid tsiteerides: kunagi pole hilja!
ReplyDeleteTänapäevased kaamerad on varustet filmimise programmiga, iseasi, kui kvaliteetsed klipid neist saab.
Aga kunagi mõtlesin, et korjan raha ja ostan videokaamera, aga näed, saatus tegi tünga - hoopis fotokaamera muretsesin.
Nüüd mõtlen korralikumat sorti statiivi ja suumobje peale eesti uusi rublasid kulutada.
Noist kaljustest metsapiltidest õhkus minu jaoks varakeskaegset olustikku. Puudu on trollid ja hundid.
Tänud, et viisid mu sinna!
Tänapäevast eemale...
@A.I.V.O. - Tänud ka sulle meeldetuletamast, et on vöimalusi, mis proovimata...eks see kinutegemise on mul ammu veres. Alustasin noorelt tööd ju teatri tehnilise poole maailmas ja vahel passisin ka filmimise ajal körval, kui möni etendus linti vöeti.
ReplyDeleteTegime ka kunagi koos pool-prohvist söbraga lyhifilmi (siis veel kitsasfilmi formaadis, tema filmis ja mina olin nn näitleja). Juba siis sain aru, kui erinevad asjad on reaalaeg ja filmiaeg...Film tuli päris hea, aga kui palju oli vaja stseene korrata ja musta materjali välja köigata. Minu meelest montaazh ja selle rytm on yks tähtsaimaid asju filmi juures, aga monteerijat harva töstetakse rezhissööri körval esile.
90-ndatel, kui koduvideote buum lahti läks, polnud raha, et kaamerat osta. Samas on tulnud neid reaalajas igavaid koduvideosid vaadata, mis ilmselt on huvitavad ainult tegijale endale.
Kuna sel ajal ka töö asjus puutusin pögusalt kokku arvutimontaazhiga, siis oli selge, et ideaal on mulle yle jöu käiv - nii rahaliselt kui ka tehniliselt.
Vöimalik, et praeguse tehnika juures polegi, aga ma pole selle peale enam möelnud.
Ei jöua isegi piltidega tegeleda nii palju kui tahaks.
Tegelikult on ka võtteplatsi koristajamutt tähtis tegelane, kelle nimi peaks kah lõputiitrites olema – lausa esikohal. :D
ReplyDeleteAga jah, tänapäevasel kiirel ajastul on aeg muutunud kullasümboliks. Pole aega, pole ka kulda.
Just aja nappusel jääb ilmselt enamikel meist paljud montaažiprogrammid katsetamata.
Tänapäeval rahapuuduse taha asi seisma ei jää: vabatahtlikud üle maailma arendavad oma vabast ajast ja vabal tahtel igasuguseid programme.
Näiteks kalli Photoshopi asemel võiks kasutada tasuta GIMP'i, MS Office asemel on LibreOffice...
Mul istub kahes raalis Windowsi asemel Linux, sestap ma proovin videomontaaži kindlasti ajapikku ära.
OpenShot on üks nendest programmidest, mida tahaksin katsetada.
Lihtsalt praegu pole klippe, mida saaksin kokku mökerdada.
Ehkki filmida saab K-r'iga eduliselt. Proovitud, aga kustutatud, kuna meisterlikku fooni pole.
Ahjaa. Üks asi, mis tahab õiendamist, ongi need Linuxi tarbeks tehtud programmid, mis on porditud Windowsile – need ei pruugi seal tööle hakata, samas võid Win'i pekki kütta.
Ehk teisisõnu, Win võib otsad anda. VÕIB, aga ei pruugi.
Nii, et kõik on su oma risk.
See on ka nende programmide EULAdel ja muud sorti litsentsidel kirjas.