Kes Mallorcale kunagi puhkama satub, peaks ennast yhel päeval mereäärsest paradiisist lahti rebima - alguses ilmselt väikse kahetsustundega - ja söitma saare keskele Sineu linnakesse. Kui see päev on kolmapäev, ja soovitatavalt peakski olema kolmapäev, siis ka laadale.
Mina, kes ma pole laatadel käija ja iga kell eelistan kuurorti, seda otsust ja makstud summat ei kahetse, ehkki eelarve tol korral oli minimaalne. Pealegi haaras ekskursioon ka grottide kylastust ja yhe väikse mereäärse linnakese pögusat vaatamist. See oli köik kokku oli nii teistmoodi...see oli killuke saare ja nende elanike ehedast miljööst, et kutsub praegugi tagasi minema ja osa ajast ka teistele väärtustele pyhendama, kui seda on rannamönude nautimine. Mul vedas laadailmaga - oli puhkuseaja ainuke pilves ilm, aga sadama ei hakanud. Polnud ei palav ega kylm. Yhesönaga ideaalne.Kahjuks pildid seda pole, tegu on vana kaamera ja ilmselt ka vähese valgusega.
Sineu laat on omal kohal tegutsenud juba 14.sajandist. Vöib vaid kujutleda, kuidas aja kulgedes on muutunud myydava tarbekauba sortiment, aga suurem osa - kohalikud aia-ja pöllusaadused röömustavad silma samamoodi, kui sajandeid tagasi.
Tänase fotojahi teemale vastavalt siis puuri-kaup, mis nii röömustav vaatepilt ei ole, aga on osa elust enesest.
Möned sulelised olid siiski vabakäigul...(see pilt ei ole Sineust, vaid yhest saarel asuvast välikohvikust - koha olen unustanud - aga polnud kahtlust, et sedasorti linnud hulkusid ka mujal ringi).
Myydi ka täiskasvanud koeri ja kutsikaid. Esimestest oli kuidagi väga kahju...Önneks kasse ega kassipoegi, ei hulkuvaid ega myygiks, ma sellel päeval ei näinud. (Meie kass on päästetud Tallinna Keskturult ja pole tänulikumat looma, et ta sellest pörgust välja sai).
Jätsin kahetsustundega hulga eksootilisi söralisi ja köidepandud kabjalisi mängust välja. Kui puuris, siis puuris. Sineu laat on nii tuntud nähtus, et soovijad leiavad huvi korral internetist hulga materjali edasi vaatamiseks.
Körgemat filosoofiat inimese ja puuri teemadel vöiks esindada körvalolev pilt. (Laadal oli peale hiina-kloon-rämpskauba,mida leidub köikjal maailmas massiliselt, märkimisväärselt suur myygipind igasugu eksootilistele esemete all. Eriti huvitavad olid vasknöud). Ehk see ajatu filosoof teab, miks mönus pesa osutub vahetevahel puuriks? Niisiis mina omas puuris - majas, toas ja arvuti taga - arvan, et mul on päris hea puur. Soe, puhas ja ma ei pea oma sönniku sees trampima, vaid uhan väljaheited puhta joogiveega 'alla' ning ei pea isegi peale kraapima. Ma saan puuriluku ise lahti teha ja välja minna, kui aga tuju tuleb. Puur vöib ju ka kuldne olla, aga kui ta piirab kaudseltki vabadust, on ta ikkagi puur...Teised puurisolijad ja puuripandute jälgijad: Mr.Linky http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=11Jan2012 PS. Avapilt on katsetus minu uue arhiveerimis-pilditöötlus programmiga FastStone, et naljaviluks ära proovida möned effektid.
Tõeline laat. Mõned asjad püsivad, jooksku aeg kui kiiresti tahes..
ReplyDeleteKõik oli väga kena ja põnev, kuni ma jõudsin selle lausekatkeni: uhan väljaheited puhta joogiveega 'alla'
ReplyDeleteIssake, täpselt nii see ju ongi...ja kuskil maksavad inimesed hingehinda, et tilgakest janu kustutamiseks saada. Kuidas me küll peame iseenesestmõistetavaks sedalaadi luksusi oma igapäevaelus.
Hariv ja elamuslik jutustus.
ReplyDeleteJa minu arvates ongi võõral maal käies parem just elus eneses sumbata, selmet kaunis eraldatuses (puuris) vedeleda.
Väga hää postitus!
Nojaa, mugavus maksab ka miskit. Mina nii mugav ei ole, kuna mul kuivkäimla väljas. Aga selle-eest on mul iga päev värske luhvt man. Seega, mina joogivett ei raiska pärast tähtsate asjatoimingute sooritamist.
ReplyDeletePätsu ajal propageeriti välikäimlaid.
Enamuses tolleaegsetes eesti taludes oli selline komme, kui häda tuli, mindi põõsa taha ja õiendati häda ärr.
Et sellest "kombest" üle saada, pandi konstaablitele peale korraldus kontrollida, kas talus on väljakäik.
Üks talumees oli vastanud nii: "On küll! Koguni kaks väljakäiku - kui jala minna, siis on väikene väljakäik. Hobusega läheme suuremast..."
Korraks puuri olla on teine asi kui kogu elu. Laadal on ehk ikka korraks ja mõtleme et neil on tulevas kodus ilusad olud ja kõik ei ole homsel supitaldrikul.
ReplyDeleteSee kempsu-teema on tegelikult sygavalt filosoofiline värk :), ja näe, lipsas ka minul postitusse sisse. Vöiks lohutust saada, et neil, kel pole puhast vett, on jälle päikest nii et tapab.
ReplyDeleteIgatahes joogivee massiline raiskamine on mul ammu sydamel. Olevat juba kusagil ka kahe-torustiku systeemid (teises ymbetöötatud oma kodu reovesi kempsu jaoks), aga eks seegi maksab; ja veel liiga vähe, et yldist olukorda möjutada.
Ega inime enne liiguta, kui juba viimane häda käes on.
Kui sellist laadalist vahetut inimeselt inimesele kauplemise võimalust rohkem oleks, poleks inimene niiväga puuris kah. Hper- super- maksi- süsteemide poolt.
ReplyDeleteNii nagu päikest ei saa siia-sinna transportida, on vist ka veega. Ma ei propageeri raiskamist, aga minu poolt kokku hoitud vesi vist veehädalisi oluliselt ei aita? Meil lihtsalt on sademeid rohkem, oluline, et suudame põhjavett puhtana hoida. Soe kemps/soe kliima... eks igaüks naudib seda, mis talle antud. Kusjuures, alles eile käisin ühes välipaigas, ja polnud häda midagi. Ilma veeta vee-tseesid leidub ka suuremates elumajades.
ReplyDelete(minu toetus kempsu-teemale :P)
...
aga lugu on lahe ja pildid värvikad :)
No muidugi võiksid sellised pildid tekitada ahhetusi teemal "appi kui kole!", aga selline keuplemine on ikkagi ausam kui supermarketist "anonüümse liha" soetamine. ("Mis loom? ei ole siin looma, ma ostan ju ainult liga?")
ReplyDeleteHead pildid, tark jutt! Mulle meeldib kohe väga.
liha*
Deleteliha*
ReplyDelete