Hotell Moderno

Umbes aasta tagasi ajasin juttu Kuuba muusikutega. Paar meest ytlesid, et nad töötavad Madriidis. Olin seal korra peatunud, see oli olnud yks mu parimaid ja mönusamaid reise - seda tänu hotellile "Moderno", mis oli mugav ja asus Madriidi keskpunktis..

Ohoo, "Moderno", teame-teame. Me just mängimegi seal lähedal, Plaza del Sol'i ääres! 

Ega see reis mul väga detailselt meeles olnud, tuli piltidega mälu värskendada. 

Oli 1.mai öhtu aastal 2005, kui me "Modernos" kohvrid maha panime. Iseäranis selgelt mäletan sooja, sametist öhku, mis tundus meie volbriaja kylmadega vörreldes imetlusväärne. Mulle jääb reisidest mällu pigem taevas, varjud, hääled, löhnad ja öhk...

Niisiis oli öhtuses Madriidis ikka veel 30 C ringis. Aga see polnud ebameeldiv kuumus, vaid sametsoe kallistus. Jah, sydapäeval oli kuum, siis tuli rasked kardinad hotelliaknale ette vedada ja tänaval puude varju hoiduda. 

El Principio,
linna keskpunkti
tähistav märk sillutises
(pilt internetist)

Mul tekkis kohutav kiusatus sellest neli päeva kestnud olesklemisest "Modernos" ja jalutuskäikudest Madriidi kesklinnas hulgaliselt pilte yles riputada, kuna reisikiri on siiani tegemata. Aga see oleks vöimatu - juba hotelli vahetu lähedus on nii tihedalt suurepäraseid kohti täis, et mida valida? 

Kui rödult  avaneb vaade Madriidi symboolsele keskpunktile, Plaza del Sol'ile (kus muide, sillutises on sarnane linna keskpunkti märgistav kivi, nagu Raekoja platsilgi Tallinnas); kui vahetus lähetuses on vörratu, ajalooliste hoonetega ymbritsetud väljak Plaza Mayor; kus ymberringi on jalutustänavad, kirikud, tänavarestoranid, kauplused...
On tänavamuusikud, on leierkastimehed ja suveniirivalmistajad, kes teevad mingi ainulaadse asja valmis otse silmade all.
Ning mis peamine - jalutusteekonna kaugusel on ka varjulised, imepärased pargid, kuningaloss, Prado...

Kuid tuleb unustada Madriid ja tulla tagasi söna modernne pildilise vaatlemise juurde.
Siin on möned vötted objektist, mis kannab fotojahiks sobivat nimetust. Aga kas see ka sisuliselt on nii?

Ausalt öeldes, taoline kysimus tekkis mul kohe esimesed päeval: Mis möttes on meie hotell modernne?! 

Kuid vastus on väga lihtne - kui hotell on saanud nime Moderno (neid on nii Hispaanias kui ka Itaalias mitmeid, leidsin otsinguga samanimelised Barcelonast, Veneetsiast, Firenzest, Barist, Genuast, Pisast), siis ei tähenda see yhtselt läbimöeldud modernset keskkonda arhitektuuris vöi sisekujunduses. Mina nimetaks seda yhisnimetajaga  "hotelli-stiil". Hotellid on yle maailma yhesugused.

Ehk on neis midagi historitsismist, ehk postmodernismist - kuid ega ma tea, minu kunstiajaloo öpingud olid lyhiajalised ja uuema aja kunsti eriti ei puudutanud. 

Pigem arvan, et kui hotellil on nimeks Moderno, siis tähendab see seda, et mingi vanem maja on hotelliks yles vuntsitud, moderniseeritud. Kui keegi teab öigemat lahendust, andke teada. 

Ma ei saa yle ega ymber säärasest faktist, et meile oli sattunud tuba 7. vöi 8.korrusel, millel oli lahmakas, ca 15 ruutmeetrine rödu. Ilmselt ajas retseptsionist midagi segamini, sellise eest me aastal 2005 vaevalt oleks suutnud maksta. Ma ei uskunud silmi, kui me suhteliselt kitsas ruumis röduust nägime ja selle avasime. Tösi, nii suurt "vabaöhu tantsuplatsi" katuste kohal polnud meile kahele vaja, kuid see andis vöimaluse  lamamistoole vastavalt päikese liikumisele ringi tösta. Önneks polnud teistes körvalnumbrites kylastajaid (rödud oli eraldatud körge, höreda metall-aiaga)

Istusime seal tavaliselt öhtupoolikul linnast naastes - lihtsa eine vötmiseks, mis koosnes samalt tänavalt ostetud veinist, killukesest juustust ja pikast saiast. Vöi ostsime kerge salati kiirsöögikohast KFC, mis oli samuti lähedal. Hommikubuffeed olid väga maitsvad ja  rikkalikud, suurema söömise tegime alles hilisöhtul. Yhesönaga, elasime sisse kohalikku hiliste öhtusöökidega elustiili, välja arvatud asjaolu, et siesta ajal me ei maganud, vaid jalutasime muuseumides vöi parkides. 

Siis väike eine rödul, vöimalik lyhike uinak ja hilisöhtuseks väljaminekuks olime jälle värsked. Rödule naasime öösel ja lebasime veel enne magamaminemist lamamistoolides tekkide all. Kuulasime seal körgel yleval alt kostvat summutatud tänavamelu ja nurga peal musitseerivaid pillimehi. Ikka kitarrid, akordion, löökriistad. Vahel hakkasid inimesed spontaanselt kaasa tantsima. Aga sama kiirelt, kui muusika oli alanud, see ka minu kurvastuseks löppes. Kuid siiski seda oli, kord siin, kord seal; ning arhailised leierkastilood pealekauba. 

Ma loodan, et see on siiani nii ja et tänavadki on sama meeldivalt puhtad...

Tagantjärgi tarkusega hinnates oli see 3-tärni hotell kaugelt parem asutus, kui nii mönedki 4-5 tärni hotellid, milles hiljem olen olnud. 

(Enamasti on neis kyllaltki kallistes hotellides vaated sisehoovidesse ja igasugused muud ootamatud ebameeldivused ning ammugi ei asu need vanalinna sydames).

Hotelli link, sest peale sellist juttu tahaks nii mönigi kindla peale välja minna ja oma raha eest ka midagi saada. Kysige siis röduga tuba :).

Vaatasin tänapäevast, hotelli enda pildigaleriid - selgus, et hotelli on tekkinud ka möned töeliselt modernsed detailid, maalid ja nurgakesed. Aga ausalt öeldes, ega ma ei tea - ehk olid need varemgi...hommikul söime ja kihutasime linnapeale; liftiga söitsime yles-alla ning ega peale söögisaali (mis tundub kyll muutumatult sarnane, isegi toidudki on väljanägemiselt samad) me teistesse majasoppidesse ei vaadanud. 

Ka röduterrassi plastmööbel on nyydseks välja vahetatud väärikama puidust puhkemööbli vastu ning vahe-aedadele on lisatud ka körkjamatid. (Meie kasutasime voodikatet, mis oli yhtlasi ka tuuletökke eest).

Teised modernse aspekti yle mötisklejad

Tehniline: 

Yle pika aja mitte yhtegi fototöötlust! 

Kahel viimasel pildil oli kaamera programm vale, aga need on vaat, et köige meeleolukamad rödupildid (tegelikult oli valgem) - öiste istumiste ajal me pilte ei teinud.