Maailmas tuntakse mitmel pool uskumust, et deemonid ei jäta varju ja on seetõttu äratuntavad. Ka eesti rahvaluulekogudes leidub teade, et kurjal ei ole varju (E, StK 34, 261 (13) < Äks), samuti ilmub vanapagan ühes muistendis kui ilma varjuta võõras mees (E 20596/98 (9) < Võn). Ülo Valk, doktoritöö kokkuvöte.
Selle teadmise valgusel on varjud lausa armsad ja kodused. Ja kui möni kodukäija peaks vastu juhtuma, on hea varjuteooriat teada ja olukord kindlaks teha.
Pildid on pärit eelmisest, hea saagiga varjude aastast.
Sellele viitab ka näitus "Varjud" Kultuurikatlas septembris 2011, mille alapealkiri on "Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskonna üliõpilaste varjualused 2006-2011"
Viimane on ilmselt olnud inspiratsiooniks fotojahi "Varjud/varjulaused" teema andjale.
Teised selle teema alla postitajad on siin...
Nagu nõiamets, kus on kuulda isegi öökulli huikamist :)
ReplyDeleteFototöötlus käibki esimese pildi kohta. Vötsin värve maha ja lisasin veidi tumedust pildi all oleva teksti paremaks illustreerimiseks.
DeleteTöötlus oli seda väärt: müstilisus tuli esile...
ReplyDeleteJa millised värvid nende mahakeeramisel jäid - koos valguse ja varjudega kummalise sümbioosi.
Mulle meenus millegipärast üks lasteraamat ühest karust, kes tsirkusesse lõpuks tööle sai. Luulevormis oli teine, aga pildid olid enamvähem millegipärast samas toonis.
:D
Alumine meenutab mulle miskipärast 30-date keskpaiga stiili.
Huvitav nägemus...
DeleteMuide, niipea, kui astusin kylateelt metsateele, astusin ka oma varju peale ning tardusin, sest sel oli kumendus pea ymber.
Astusin veel sammukese, enam polnud...astusin tagasi ja tegin vötte. Nagu aeg oleks hetkeks peatunud. Tegin veel yhe vötte, kohe ja samast kohast, aga enam polnud see...kas liikusid pilved, liikusin ise vöi liigutas tuul puudeoksi. Värvigamma muutsin ajatuks, aga mitte päris must-valgeks, pigem, kui vanal maalil; ja tahtsin, et kaselehtede kuld oleks vaevumärgatav.
Teine pilt on ysna naturaalne, isegi löigatud pole. Proovisin kruttida ka, aga see ei teinud asja paremaks ega andnud öiget päikselaigu meeleolu. Pilt seinal on vanakooli repro, vast 50-60-ndatest. Lambi vari on ysna lambi tegeliku kuju moodi, samuti ca 30 aastat vana vist. Asjad, mis kuidagi on meile peatuma jäänud.
Esimene pilt on 5+, töötlus tuleb siin küll ilmselt kasuks. Maagiline ja muinasjutuline :) Kerge teralisus rõhutab müstilist alatooni.
ReplyDeleteAitähh!
Delete