G+ tänane leid
Sunday, March 31, 2013
Friday, March 29, 2013
Monday, March 25, 2013
Tuesday, March 19, 2013
Wednesday, March 13, 2013
Jay Patel - öppetund nr.2 - mängides kiirusega
Here is an article that describes how the shutterspeed impacts your photos. In this article I describe the fieldwork we go through to select the shutterspeed to capture desired colors and details.
(http://www.jaypatelphotography.com/photography/quick-tips/playing-with-shutter-speed)
Do you select the Shutterspeed to produce a specific purpose?
Feel free to share examples. (G+)
(http://www.jaypatelphotography.com/photography/quick-tips/playing-with-shutter-speed)
Do you select the Shutterspeed to produce a specific purpose?
Feel free to share examples. (G+)
Tuesday, March 12, 2013
Jay Patel - kuidas teha loodusfotot tihedas metsas
BEST VIEWED LARGE
Spring is coming and the question is where to go shoot next? If you have not visited Redwood Forest National Park in spring I would highly recommend you do so. I arrived at the park in pouring rain...and next day when I wander into the woods I was greeted with a breathtaking site of the pink rhododendron in full bloom.
How was this image created?
It is difficult to shoot in a cluttered place like a forest and so for me this was a exercise in composition. I used hyperfocal distance to get as close to the flowers as possible so that they would stand out in the image. I selected a patch of flowers surrounded by the green to create a fresh spring mood and to further make the flowers more visible by using principle of complementary colors.
Enjoy and Share.
Jay Patel on ammusest ajast mul silma jäänud ja blogrollis yleval. Nyyd siis ka yks imeilus töö, väikse öpetussönaga pealegi.
Spring is coming and the question is where to go shoot next? If you have not visited Redwood Forest National Park in spring I would highly recommend you do so. I arrived at the park in pouring rain...and next day when I wander into the woods I was greeted with a breathtaking site of the pink rhododendron in full bloom.
How was this image created?
It is difficult to shoot in a cluttered place like a forest and so for me this was a exercise in composition. I used hyperfocal distance to get as close to the flowers as possible so that they would stand out in the image. I selected a patch of flowers surrounded by the green to create a fresh spring mood and to further make the flowers more visible by using principle of complementary colors.
Enjoy and Share.
Jay Patel on ammusest ajast mul silma jäänud ja blogrollis yleval. Nyyd siis ka yks imeilus töö, väikse öpetussönaga pealegi.
Saturday, March 9, 2013
Miks Photoshop rikub maastikupilte?
See on artikkel, mille pealkiri möjus nii intrigeerivalt, et pidin teada saama, milles asi. Juhtum oli veel pörutavam, kui ma arvasin.
Niisiis, siin on foto, mis vöitis inglise yhe prestiizhikama fotovöistluse Landscape Photographer of The Year auhinna (£ 10 000) ja see auhind vöeti tagasi!
Vöistlust sponsoreerisid Epson, The Sunday Times Magazine ja The National Theatre.
Dramaatiline pööre toimus siis, kui teised fotograafid tegid märkuse, et pilti on tugevalt töödeldud (on lisatud pilved, mida originaalil varem polnud; vöi et varjud langesid vales suunas).
David Byrne, töö autor kaitses oma tööd, väites, et pilditöötlus on 100 aastat vana vöte; et ta käsitleb oma tööd kui "kunsti" ja et puritaanlased on muidugi sellepärast pettunud.
Need kolm vastuväidet näitavad täpselt ära, kus asub piirjoon puhta fotokunsti ja töödeldud fotokunsti vahel.
Byrne'i arvates on puritaanlane igatahes töötluse vastu ja loomulikult pole sellel sönal tema poolt väljaöelduna positiivset tähendust.
Mind ennast on see kysimus ammuilma huvitanud. Möned aastatd tagasi kysisin yhel näitusel tuntud rootsi fotograafilt arvamust. Ta oli väljas väga körgetasemeliste natyyrmortidega, mis mulle väga meeldisid ja selgus, et ykski neist polnud töödeldud, isegi mitte löigatud. Endine pressifotograaf, väga heade tehnilise teadmiste ning varustusega teeb nyyd stuudiofotosid nii, et järeltöötlust pole vaja, ta välistab selle yldse. Puhas fotokunst, mida saab harrastada stuudios, kus on abiks prozhekorid, statiiv ja muu spetsiaalne tehniline baas ning palju aega katsetamiseks.
See könelus toimus ajal, kus ma olin just töötlusest suurde vaimustusse sattunud. Aga sellisest töötlusest, mis andis kiiruga tehtud vöttele uue elu.
Maastikupildid saab välja löigata elektriliinid, veidi saab järele aidata tolmust puhastades jms nipet-näpet. Ma arvan, et sellist väikest töötlust kasutavad nyyd paljud maastikufotograafid. Teine asi on juba teha pöhimöttelisi muudatusi, näiteks muuta sinine taevas oranzhiks, et saada loojangu muljet - samas kui iga fotograaf teab, et mitte ainult loojangutaevas pole see, mis efekti annab, vaid et kogu valgus tervikuna, mis värvib eriliselt köike, mis pildile jääb. Milleks siis teha kunstlikult loojangut, kui niikuinii naturaalsust pole vöimalik saavutada? Sama oli ju ka Byrne' tööga.
Kus yldse on piir mida vöib ja mida mitte?
On selge, et Byrne oli selle piiri yletanud. Artikli autor arvab, et Byrne'l poleks vaja olnud lisada pilvi vöi muuta varje, kuna tema pildid on olnud ausad ja ilusad; ja et maastikufoto ei vaja yldse nii jöulist vahelesegamist.
Löpuks on ka huvitav, kuidas keegi zhyriist ei märganud nii ilmseid muudatusi, et fotograafid ise pidid häält töstma.
Artikli autor on loodusfotograaf Declan O'Neill Uus-Meremaalt.
www.newzealandscape.com.
Niisiis, siin on foto, mis vöitis inglise yhe prestiizhikama fotovöistluse Landscape Photographer of The Year auhinna (£ 10 000) ja see auhind vöeti tagasi!
Vöistlust sponsoreerisid Epson, The Sunday Times Magazine ja The National Theatre.
Dramaatiline pööre toimus siis, kui teised fotograafid tegid märkuse, et pilti on tugevalt töödeldud (on lisatud pilved, mida originaalil varem polnud; vöi et varjud langesid vales suunas).
David Byrne, töö autor kaitses oma tööd, väites, et pilditöötlus on 100 aastat vana vöte; et ta käsitleb oma tööd kui "kunsti" ja et puritaanlased on muidugi sellepärast pettunud.
Need kolm vastuväidet näitavad täpselt ära, kus asub piirjoon puhta fotokunsti ja töödeldud fotokunsti vahel.
Byrne'i arvates on puritaanlane igatahes töötluse vastu ja loomulikult pole sellel sönal tema poolt väljaöelduna positiivset tähendust.
Mind ennast on see kysimus ammuilma huvitanud. Möned aastatd tagasi kysisin yhel näitusel tuntud rootsi fotograafilt arvamust. Ta oli väljas väga körgetasemeliste natyyrmortidega, mis mulle väga meeldisid ja selgus, et ykski neist polnud töödeldud, isegi mitte löigatud. Endine pressifotograaf, väga heade tehnilise teadmiste ning varustusega teeb nyyd stuudiofotosid nii, et järeltöötlust pole vaja, ta välistab selle yldse. Puhas fotokunst, mida saab harrastada stuudios, kus on abiks prozhekorid, statiiv ja muu spetsiaalne tehniline baas ning palju aega katsetamiseks.
See könelus toimus ajal, kus ma olin just töötlusest suurde vaimustusse sattunud. Aga sellisest töötlusest, mis andis kiiruga tehtud vöttele uue elu.
Maastikupildid saab välja löigata elektriliinid, veidi saab järele aidata tolmust puhastades jms nipet-näpet. Ma arvan, et sellist väikest töötlust kasutavad nyyd paljud maastikufotograafid. Teine asi on juba teha pöhimöttelisi muudatusi, näiteks muuta sinine taevas oranzhiks, et saada loojangu muljet - samas kui iga fotograaf teab, et mitte ainult loojangutaevas pole see, mis efekti annab, vaid et kogu valgus tervikuna, mis värvib eriliselt köike, mis pildile jääb. Milleks siis teha kunstlikult loojangut, kui niikuinii naturaalsust pole vöimalik saavutada? Sama oli ju ka Byrne' tööga.
Kus yldse on piir mida vöib ja mida mitte?
On selge, et Byrne oli selle piiri yletanud. Artikli autor arvab, et Byrne'l poleks vaja olnud lisada pilvi vöi muuta varje, kuna tema pildid on olnud ausad ja ilusad; ja et maastikufoto ei vaja yldse nii jöulist vahelesegamist.
Löpuks on ka huvitav, kuidas keegi zhyriist ei märganud nii ilmseid muudatusi, et fotograafid ise pidid häält töstma.
Artikli autor on loodusfotograaf Declan O'Neill Uus-Meremaalt.
www.newzealandscape.com.
Subscribe to:
Posts (Atom)