Fotosahtel

Sunday, December 22, 2013

Kunstinäitus: MICHAEL PERLMUTTER, Fotograafia – Filateelia

Konstutställning: MICHAEL PERLMUTTER, Fotografi – Filateli: Ett av många gratis evenemang på www.gratisistockholm.nu

Michael on Rootsis elav ameeriklane, arhitektuurifotograaf, kes näeb siinset kultuuri veidi teisest vaatenurgast. Fotonäitus on Rootsi 18.sajandi kahhelahjudest. Kahe kunstniku foto pöhjal on Rootsi Post välja andnud ka margid, sellest siis näituse seos filateeliaga.

Näitusel olevad tööd on välja antud August-preemiaga hinnatud raamatus "Rootsi kahhelahjud: 1700 aastate Marieberg'i ja Rörstrand'i toodang" , tekst Susanna Scherman.
Näitust saab vaadata: Main Gallery, Linnegatan 19, Stockholm
Aeg: 5 detsember 2013 - 13 veebruar 2014
Tahan näitust ise pyhade ajal vaatama minna, siis ehk pikemalt.

Väga tore ja pöhjalik tekst on autorilt, räägib Michael Perlmutter :

Martin Rak - valgusepyydja

Martin Rak "Lumeta Talv" on yks minu lemmikpilte, millest ma tean, et tahan seda alati vaadata. Tundub ju see České Švýcarsko* maastik muinasjutuline, aga siin on ka midagi muud. On see valgus? vöi on see kadreering nii ideaalne, et tulen ikka ja jälle just selle pildi juurde tagasi...
Antud 79 ruutkilomeetri suurusest piirkonnast on Martinil terve album, köik pildid on väga head, aga see on 'minu pilt'.
Kas pole see mitte sama motiiv?

Borovice

Ei, mänd ei ole kyll sama...kuid kui te olete kogu selle albumi läbi vaadanud,on selge mida ma pealkirjas valguse pyydmise all mötlesin. Seda kinnnitab ta kodulehtki tervikuna.

*České Švýcarsko't kutsutakse Böömimaa Schveitsiks
(Wiki: Bohemian Switzerland, also known as Czech Switzerland, is a picturesque region in the north-western Czech Republic. It lies on the Czech side of the Elbe Sandstone Mountains north of Děčín on both sides of the Elbe River).

Eelmises osas sai kirjutatud osavötjate arvust.

Statistika on yks huvitavamaid asju, aga inimloomuses on sisse kodeeritud sellest mööda vaadata ja tugineda emotsioonidele ning soovnägemisele (näiteks kui mina ei viitsi suvel osa vötta, siis tundub mulle, et suvel osavött väheneb).

Nyyd jätan statistika rahule ja käsitlen emotsionaalsemat kylge. Seega alljärgnev on minu arvamus, mida ma mingite arvudega töestada ei saa.
Osalt on see kirja pandud aastal 2011, osalt praegu, aga nii kindlat vahet ma enam teha ei oska (nagu oli statistika I ja II osa). Vastavalt olukorrale on siia-sinna vahele pandud uusi lauseid ja kirjutatud uusi löike, eriti käib see osa "Kogemusi mujalt..."kohta.

Enne veel need punktid, miks mäng vöib löppeda. Need seadused on yldised ja ei käi konkreetselt yhe meemi kohta. Annan need suunaga yldisemalt konkreetsele:

1. Majanduskriis - inimestel pole aega ja jöudu hobide jaoks
2. Väike riik, väike keeleruum = vähe osavötjaid
3. Hariduse, kultuuri (eriti meedia) syvenev pealiskaudsus, mis pöhjustab selle, et inimesed valivad pigem kergema ja vähem pingutust nöudva sotsiaalmeedia kui rohkem syvenemist nöudva blogosfääri oma väljundiks.
4. Iga mäng saab kord otsa. Osavötjad peaksid seda 'loodusseadust' teadma ja mitte kurvastama vöi ennast syydistama juhtunus.
5. Konkreetse mängu atraktiivsus, omadused ja juhtimine.

Viiendat, köige vähemtähtsamat punkti käsitlen allpool tänulikkusest vöimaluse vastu fotojahis (ja ka teistes mängudes) osa vötta.

Kunagi 2011. aasta septembris maal olles hakkasin uurima Fotojahi vanu postitusi.
Ajendiks oli arutelu suvepausi tegemisest ja et väljas oli sel päeval nii halb ilm, et midagi suurt teha ei saanud.
Mötlesin, et mulle oleks paus juulis päris hästi istunud, aga pöhjendus
"/---/sest igal aastal on keset suve väga vähe osavõtjaid olnud " tundus imelik. Olin just eelmiste aastate jahid yle vaadanud ja nägin, et suured langused osavötus toimusid mitte suvel, vaid kevadeti.
Seda fenomeni saab siiani kontrollida, kes vaid viitsib arhiivis sobrada.
Saab ka vaadata, mis oli päris-päris alguses ...ja seda ma ka tegin.
Juhuslikult tekkinud uudishimu töttu sain teada, et...kui ma 2010.aasta septembris mängu astusin, olid Fotojahi parimad päevad juba möödas.

laiskus läbib punase niidina

Viimasel ajal iseloomustab minu loomingulisi fototegemisi mängimine värvidega. Tegin sellestsamast yhest vöttest 5 erinevat töötlusvarianti ja köige värvikama panin avapildiks. Laiskus muidugi, et kodustuudio vöimalusi praktiliselt ei kasutanud (vanasti mängisin valgusega, vöttes mönikord taskulambigi appi; otsisin erinevaid tekstuure ja teemale vajalikke esemeid, isegi tikke sai köögis saia sees pöletatud ning yks karbike kaunistatud fotojahi jaoks). Aga enam ei viitsi. Piisab sellest, kui liigutad kange, ja saad efekti kerge vaevaga. Öigeks ma seda ei pea, minu ideaaliks on ikkagi hästi komponeeritud foto, kus töötlus puudub. See oleks aus ka pildijahi suhtes.
Vabadan ajapuudusega ja vähemaks seda ajakest jääb. Sestap järgmine postitus on ettevalmistatud ja ilmub bloggeri "kellaplaani" järgi automaatselt.

PS. vanemad kodustuudio tööd, sh isegi yks voodoo nukk, on vastava sildi e. kategooria all koos.