Minu sügavuse-otsingud planeedil Maa

"Vajugu maa su jalge all"
kölab sajatus, ja tuleb välja, et see polegi päris öhust vöetud olukord.
Nii vöib ilma halba soovimatagi juhtuda, kui karstialal pinnasesesse äkki pirakas auk tekib, vöi kui endised kaevandused vajuma hakkavad.
Hiljuti uudistest läbi jooksnud juhtumid Guatemaalas ja Saksamaal on just sedalaadi, vähemalt mina kyll ei usu sajatuse mystilist jöudu.
(Auk Schmalkaldeni linnas tekkiski kuuldavasti kunagise kaevanduse piirkonnas. Millegipärast aga pöhjustest ajakirjanduses ei räägita).
Kiruna (milline sobiv nimi tagakirumiseks!) kaevanduslinn P.-Rootsis planeeritakse (ehkki seal pole veel yhtki önnestust olnud) täies mahus maha jätta ja uus linn asemele ehitada - ja Kiruna pole sugugi väikelinn. Ma ei tea, kas tööd on juba ehitusfaasis, vöi alles vaieldakse plaanide yle. Oleme sealt palju kordi läbi söitnud, ega seal midagi eriti ilusat (arhitektuurses möttes) pole, millest väga kahju oleks.
Natuke nalja ka:
- keegi arvas, et kui Saksamaal tekkis nii sygav kraater, siis peab teiselpool maakera kuhi tekkima. Nagu Ülev Suurmôlk kunagi arvas muhu ja lohu kohta.
- teine jälle, et nii sygav auk tekkis sellepärast, et gloobus on seest tyhi, juba tema vanaema teadis seda, ja kui gloobus lahti vötta, näeb igayks isegi milline maakera seest on - tyhi! :)


Tödesin, et ma ise pole yhtki väga sygavat auku oma silmaga näinud ega kaameraga pildistanud...
...niisiis läksin metsa ja jala ette sattus kaljupragu.
Mitte eriti sygav.
Möeldud tehtud - panen prao yles ja pealkirjaks "Mitte erti sügav". Käib kyll!

Aga siis tuli meelde, et ma olen ju kunagi P.-Rootsis, Lapimaal ka suuremat "pragu" näinud, koguni väga sygava löhe servale jalutama sattunud, mille pöhjas mustas vesi...

Hakkasin pildikaustadest seda kohta otsima.. Kuid selgus, et ma ei saanud tookord yhtki korralikku pilti, kus ka taevas näha oleks ning löhe teine kallas näha, et töeline sygavus pildi peale saada.
Nagu ikka, kimbutas päike, mis paistis otse silma - see oli paistamas teiselt poolt löhet, ning kaljumetsas turnimiseks polnud aega, et paremat positsiooni saada.
Niisiis pildistasin otse alla sygavikku ja kahetsesin, et foto siiski lamedaks jäi. Sygavuse pildile saamine on yks suuremaid trikke ja möistatusi minu jaoks.

Mul on kaustades vaid yks pilt, see körvalolev, mille kohta ma tahaks iseendale öelda, et sygavus on mingil määral tabatud. Aga vöib-olla näen ma seda ainult ise?
Olen iga kord samast kohast (puu on orientiiriks olnud) proovinud samasugust sygavuse tunnetusega pilti saada, aga see ei ole önnestunud...
Ja kui viimaste aastate tormid puu kah ära viisid, kadus mul täpse koha märk, et uuesti proovida.
Ju see oli taeva, mere ja valguse hetkeline  koosmöju, mis taolise öönsakstegeva sygavusetunde andis. Ega pildil seda 100% näha olegi, aga see meenutab mulle väga eredalt tollast kogemust.
Ja siis - nentides, et sygavust edasiandva tunnetusega tehtud pilte mul rohkem pole - jätkasin  mitte vähem sygavat mötiskelu köikvöimalike sygavate kohtade yle maailmas.
Kohe meenus, et olen täpselt aasta tagasi olnud maailma köige madalamas kohas... mis on koguni 422m alla maailmamere pinna! 
Seda on raske ette kujutada, et selline koht planeedil Maa on olemas, aga ma olen ise seal käinud ja Surnumere soolvees höljunud.

Sattusime Surnumere-äärsse kuurorti just peale tormi, veekogu muutus sääraseks peegelsiledaks alles kolmandaks päevaks. Kuna sellest reisist saab juurde lugeda, siis ma siin rohkem ei heieta. Ainult yks vihje veel - seoses maa alla manamisega, millest juttu alustasin:
siinkandis asuvad  muistsed kohad  Soodoma ja Komorra. 
Piiblilegend räägib, et need linnad elanike pattude ja kölvatu elu töttu Jumala viha enda peale tömbasid ja  sulaväävli saju alla jäid. Ma ei ole kindel, et need kohad lausa Surnumere pöhjas nyyd on, aga kogu see ymbruskond tuleks vanade pärimuste ja piiblilegendi-huvilistel läbi käia...osa turiste ainult selleks sinna söidabki.
Ilma selletagi (sest see huvi pole mul esmane) on Surnumere ääres käimise lugu yks köige vaevalisemalt ja pikemalt kirjutatud reisikirju, mis algab Eelylevaade Jordaaniast ja pisut kogu piirkonnast 
ja jöuab välja blogi viimase loo Petrast  - Petra kaljulinn 
ja on tegelikult tervikuna veel löpetamata.  Kyllap see maa oli mulle nii suur elamus, et veel aasta hiljem pole saanud oma jutul otsi kokku tömmata.  Aga katsun seda teha lähipäevil, see postitus siin on hea ajend.

Eks ka Petra kaljulöhede kohtagi saab öelda, et need on sygavad...
Ometi on nad mölemad - nii minu kaljupraoke metsas vöi need suured löhed siin kalju sees midagi, mida inimene pole loonud - seega mötteline jätk eelmisele postitusele looduse imepärastest vormidest.

PS. Esimene pildike Saksamaa syndmusest on vöetud ajakirjandusest (Scanpix)

Fotomeemist osavötajate link:
http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=31Oct2010