Oi kui vähe pildipinda on esimesel fotol horisondi jaoks jagunud. Aga asi seegi. Pilt ise on küll huvitav. Kuidagi ebatavaline ja pretensioonikas. Ei saa isegi aru , miks.
See-eest teine on lausa stambilikult klassikaline.
Antud asja juures oli mul möte inimsilma ja kaamera erinevaist vöimalustest. Kui inimese silm näeb korraga rohkem kui kaamera - samal ajal nii tausta kui ka lähedalolevaid asju ysna hea teravusega ja kiirelt fokusseerides; siis seebikarp nii vöimekas pole, aga ta teeb inimesele ära zoomiga, olles binokli eest. (Mis täpp seal merel siis nyyd ongi...purjekas, koguni roosakate purjedega? Vaatan läbi kaamera zoomi - ongi! Aitäh, armas seebikarp, ehkki kyll mitte kvaliteetne, aga selgitav pilt tuli peale selle :))
Eks meil köigil on neid klassikalisi vaateid kogunenud, ja vägagi pretensioonikaid, sest taolisi ilusaid panoraame ju pildistaksegi...nagu sadu päikseloojanguid merelt, no minul kyll on - Surnumerest Vaikse ookeanini välja. Vöi mönel on rabast. Vöi körbest. Aga suvel ei viitsi kausta-fotojahiga tegeleda - parem haarata kaamera (kui teema meelde tuleb) ja lihtsalt teha pilt! See on siis nagu(sunnitud) vöimalus teha päris elusat fotojahti, kas pole? Sel korral sain enda jaoks huvitavama pildi just sealt, aga mitte laeva pardalt, mis, nagu arvata, tuli liiga tavaline.
Jah, vahel juhtub et pikalt plaanitud ja sätitud foto ei paku suurt midagi. Juhuslikult kiiruga või tellimuse peale aga köidab silma. Purjekas esimesel fotol jäi minul esialgu üsna kahe silma vahele. Nende lähemate tehniliste objektide omavahelised proportsioonid, vormid ja värvid olid minu jaoks lummavad. See on vist see effekt et silmaga ruumilisena vaadates ei taju mingit groteski kui väga erineva suurusega objektid paistavad ühesuurustena. Tasapinnalisel jäädvustusel pääseb see suhtelisus paremini mõjule.
Oi kui vähe pildipinda on esimesel fotol horisondi jaoks jagunud. Aga asi seegi.
ReplyDeletePilt ise on küll huvitav. Kuidagi ebatavaline ja pretensioonikas. Ei saa isegi aru , miks.
See-eest teine on lausa stambilikult klassikaline.
Oh, Voldemar-August, sinu naljasoon ei kuiva.
ReplyDeleteAntud asja juures oli mul möte inimsilma ja kaamera erinevaist vöimalustest. Kui inimese silm näeb korraga rohkem kui kaamera - samal ajal nii tausta kui ka lähedalolevaid asju ysna hea teravusega ja kiirelt fokusseerides; siis seebikarp nii vöimekas pole, aga ta teeb inimesele ära zoomiga, olles binokli eest.
(Mis täpp seal merel siis nyyd ongi...purjekas, koguni roosakate purjedega? Vaatan läbi kaamera zoomi - ongi! Aitäh, armas seebikarp, ehkki kyll mitte kvaliteetne, aga selgitav pilt tuli peale selle :))
Eks meil köigil on neid klassikalisi vaateid kogunenud, ja vägagi pretensioonikaid, sest taolisi ilusaid panoraame ju pildistaksegi...nagu sadu päikseloojanguid merelt, no minul kyll on - Surnumerest Vaikse ookeanini välja. Vöi mönel on rabast. Vöi körbest.
Aga suvel ei viitsi kausta-fotojahiga tegeleda - parem haarata kaamera (kui teema meelde tuleb) ja lihtsalt teha pilt! See on siis nagu(sunnitud) vöimalus teha päris elusat fotojahti, kas pole? Sel korral sain enda jaoks huvitavama pildi just sealt, aga mitte laeva pardalt, mis, nagu arvata, tuli liiga tavaline.
Jah, minagi olen fotoka appi võtnud, kui binoklit vajasin. Ilus leid sealt suurte sadamamürakate vahelt.
ReplyDeleteVahvad! Ärgitavad reisihimu ja -rahutust. Tänud jagamast!
ReplyDeleteHuvitav, kas kajakas on masti küljes tarvilik või lehvib seal toreduse pärast? :P
ReplyDeleteJah, vahel juhtub et pikalt plaanitud ja sätitud foto ei paku suurt midagi. Juhuslikult kiiruga või tellimuse peale aga köidab silma.
ReplyDeletePurjekas esimesel fotol jäi minul esialgu üsna kahe silma vahele. Nende lähemate tehniliste objektide omavahelised proportsioonid, vormid ja värvid olid minu jaoks lummavad. See on vist see effekt et silmaga ruumilisena vaadates ei taju mingit groteski kui väga erineva suurusega objektid paistavad ühesuurustena. Tasapinnalisel jäädvustusel pääseb see suhtelisus paremini mõjule.