Ma hakkan tasapisi jöudma arusaamisele, mida ma fotograafias arvutiga teha tahaks. Önneks on ka asju, mis olid alguses vaimustavad, aga nyydseks on ära tyydanud. Muidu suurte valikute juures ei teagi, kust otsast uue kaameraga (mida ju hetkel veel polegi) alustada; vöi siis päris nullist alates - millist kaamarat valida.Näiteks HDR pole enam see paleus, kuhu ilmtingimata tahaks pyyda, seega jääb ära nöue, et kaamera seda vöimaldaks. Samas vöiks ju igaks juhuks ka see vöimalus olla (ehkki maksma läheks mitutuhat krooni rohkem), aga ma pole kindel, et ma ei astu nende ritta, kes hakkavad tootma yletöödeldud pilte. Sääraseid tuleb massiliselt, neid imetletakse ja kiidetakse. Piir yle pakkuda on ähmane, on ju nii ahvatlev KÖIKE hämaraid nurgataguseid näidata, mida muidu pildi muude heledate osade körval ei saaks. Väga vähesed on öigel kohal pidama saanud, nii et peale vaadates ei saa aru, et see on HDR.
Tekstuurid - ehk teha fotost maal, teiste sönadega - oleks yks asi. Nagu ma hiljuti yhes postituses näiteid töin, see suund intrigeerib mind jätkuvalt. Kuid kas vöib juhtuda, et elades kaasa köigile neile uutele ja huvitavatele väljakutsetele, tehes kuiva trenni neist mötlemisega ja teiste fotograafide tööde vaatamisega, jöuan yhel päeval tagasi klassikalise puhta fotokunsti juurde?
Ei vist - ilma mingi töötluseta ma siiski piltidega tegelemist ette ei kujuta.
Siin on tore näide Simon Westerilt, mis meenutab mulle möne aasta tagust tekstimeemi "Vaade minu töökohalt". Siinolev esimene vaade ei inspireeriks juttu kirjutama, aga teine kyll. Ometi on ju köik objektid täpselt samad.
Väga hea fotoalbum Simon Wester'ilt http://simonwester.se/
No comments:
Post a Comment