Aed ja tara

Mölemad, nii aed kui tara, on pigem jutumärkides.
Siin on midagi, mis on järele jäänud kolme aasta tagusest ruutmeetrisuurusest maitsetaimepeenrast :

Tagantjärele vöin öelda, et ega seal midagi ei kasvanud ka; ja kui kasvaski, siis panid nälkjad (vöörliik hispaania teod, Arion lusitanicus) selle nahka.

Eriti maitsevad neile vastikutele, sitajunnitaolistele kojata tigudele vyrtsikamad taimed nagu murulauk, till ja basiilik; marjadest maasikad ja muidugi seened, taimse valgu allikas. Teod on varsti seenelisele hullem nuhtlus, kui seeneussid! Peale muu toidu, mis inimestelegi syya synnib, söövad need köigesööjad ka oma vigastatud liigikaaslasi.
Peenemaid marju nad siiski ronides kätte ei saa, sest nad on liiga rasked väikeste varte jaoks.  Seega metsmaasikad, mis mu endisel tillipeenral nyyd rahulikult edasi paljunevad, tigusid seni veel ei ole huvitanud. Samal pöhjusel kasvatan ka kuumaasikaid, mitte tavalisi. Loobumisi on palju olnud, eks kunagi kasvuhoone peaks selle probleemi lahendama.

Vabandan, mul polnud alguses plaanis teemast körvale kalduda, kuid see vöörliik on ka pöhjus, miks mul tavapärast suvist lilleaeda enam pole,  sh ka lillekasti akna all - nälkjad ronivad isegi mööda seina yles, et pääseda pelargoone, krysanteeme ja eriti takeeteseid (löhn!) läbustama.


PS. sel suvel nägin ka albiinot arion'i - too polnud pooltki nii vastik vaadata, kui need mustast kuni punakaspruunini varieeruvad isendid, sest nad on ikkagi väga suured, 7-15 cm pikad.

Huvitav oleks kuulda, kuidas on lood teie aedades selle ahne, kiireltsigiva kahjuriga?

http://www.looduskalender.ee/node/1434

mmmm....

Et viimasel ajal on kehvad lood ajaga, piltide arvutisse saamise ja ylelyldse fotojahi lainel olemisega, pole enam osavötust midagi välja tulnud. Aga selle teema puhul tärkas möte, et mul on juba sellenimeline postitus olnud! 

Tagasihoidlikult lasen siis tolle nelja aasta vanuse nalja taaskasutusse.

FRIDAY, 26 JANUARY 2007

Mis on magusam kui mesi?

Lapsedki teavad vastust.

Aga Argentiina mesi on peaaegu sama magus kui vastus ise...sest iga kord, kui ma sellest purgist lusikatäe vötsin ja silm sildil peatus, röökisin köva häälega yle köögi: halleluuja!


...............................

Edit:   aleluya - hisp.k  (←halaluiah_(latin)← הַלְּלוּיָהּ [Halləluya, Halləlûyāh]_(hebreo), '¡Alaben a Dios! ¡Gloria al Señor!' )^? es una exclamación de júbilo originaria del judaísmo muy común en esta religión y también en el cristianismo, que la adoptó para su uso litúrgico. Para la mayoría de los cristianos, esta es la palabra más alegre para alabar al Señor. (Wiki hisp.k.)

Vast köige naljakam valehääldus on toodud selline:  iilelujii ;  sealtsamast arreruja kölab kaunis ähvardavalt; ning eilelujei jälle lapsik-löbusalt.

vt  Common misspellings http://tellspell.com/croatian/aleluja/9089/)

 :)

Värviprojekt: 2 x oranzh - koored

Kui kysiti ettepanekuid uute märksönade jaoks, olin mina yks neist, kes pakkus värviteemat. Muidugi pidi mu peas ka midagi valmis olema. See oli kahtlemata oranzh objekt! Kaust sedakarva asjadega oli valmis ammu, yhe teise meemi jaoks,  aga lugu löppes enne oranzhini jöudmist. Vöi vähemalt mina ei jöudnud seda värvi ära oodata. 

Nyyd siis on see päev saabunud...kahju ainult, et ka fotojaht näib olevat kokkukuivamise äärel. Kui see nii läheb, vöib mul tekkida rumal tunne, et oranzh löpetabki köik mängud :(.

Loodan, et see siiski nii ei lähe. Valisin kaustadest kaks pilti. Yhe ebatavalise ja teise lihtsalt meeldimise pärast. Neid yhendab yhine nimetaja -  koored!

Puukoor

Ilmselt minu köige erakordsem oranzh objekt. See paistis aprillialguse hallivöitu metsas kaugelt puude vahelt, umbes silmade körgusel ja oli sellisena varakevadises looduses täiesti arusaamatu värvilaik Lähemale minnes selgus, kuidas selline erk objekt oli tekkinud...

Tekkinud korraks vaid ja yhe vaatenurga alt - vastu päikest vaadates. 

Lasen siis päikesel edasi könelda:

Apelsinikoored

Teine teemavärv, violett, on yks trikiga värv. Esiteks on neid toone mitmeid - alates nimele vastavast kannikesevärvist ja löpetades internetis kasutatava tooniga (Blogger'i tabelis fuchsia nime all), mis tegelikult polegi violett, vaid esineb selle nime all. Vähemalt nii nad Wikis toone eristavad: http://en.wikipedia.org/wiki/Violet_(color)

Hiirehernes esindab köiki violeti varjundeid, teine metsalill (mille nime ma ei tea) aga värvi, mida Wiki järgi nimetatkse web color "violet". 

PS. Ma pole uurinud Wikist oranzhi kohta, arvasin teadvat, et minu piltide värvilaigud on töeliselt oranzhid; vöi selle erinevad toonid. Aga kui hakata juuksekarva löhki ajama ja spektri järgi vaatama, siis vöib valus töde selguda...ei, ma parem ei proovigi.

Sammaldunud

Samblast puretud

aiapost Norröral on

ehk Pootsmani-aegne?

Alles täna on veidi rohkem aega fotojahi tarvis. 

Käisime paar päeva tagasi Norröra saarel, kus filmiti Tjorveni ja Pootsmani lood. 

Kohe peale sadamast teeleasumist peatus giid yhe suure puu juures, et rääkida yhest vanast maakividest keldrist. Puu all oli koerasita hunnik. Giid viskas naljas: "Ehk on Pootsman siin käinud?"

Saarel olevat hiljuti olnudki yhel kylaelanikul Pootsmaniga sarnanev koer. Ekskursioonil käinud lapsed loomulikult uskusid, et see oli Pootsman, mis siis, et filmi-Pootsman peaks nyyd juba 50-ne aastane olema :).

Minu pildil olevat maja giid ei tutvustanud - see oli selleks liiga uus, aga selle maja tunnevad ilmselt köik ära:

Vöib-olla see vana meremees mäletab neid filmitegemise aegu? Ja vöib-olla on see siin paadisild, kust vanaisa Melker riietega "ujumas käis"?

Löpetuseks veel yks roostes asi loo juurde, mis ilmselt iialgi rooste ei lähe...

Ööd on veel valged

Enne pööripäeva sai öösel kaua yleval oldud, päikestki tervitatud, aga just jaanipäevajärgsel nädalavahetusel murdis väsimus maha. Eile pool tundi enne sydaööd oli see viimane termin, kui suutsin kaamera tösta ja jahedas meretuules lôdisedes möned kaadrid vötta.

25.juuni 2011 kell 23.32

Jah, mis siin enam...pööripäev möödas, jaanipäev möödas ja pea need ööd pikemaks ei lähe. Just nagu pildilgi yks serv on symboolselt tumedam.

Aga seda aega ma ei karda. Puhkusekuu juuli on ees; ja siis hakkab august viljadega röömustama - ilus, rahulik kypsemise aeg tuleb. Mis siis, et rohutirtsude esimen sirin on natuke nukker kuulata ja väike tont ka ehk pöösas peidus. Ikkagi meeldib mulle suvi ja hilissuvi palju rohkem, kui hullumeelselt lubav kevad ja peadpööritav jaanipäevaaeg.

Ilusat suvepuhkust köigile!

Maja lapsepölveunenäost

Umbes 4 aastat tagasi vötsime laenutusest rattad, et veidi meie puhkekoha ymbrust uurida. Mind köitsid kummalised obeliskitaolised tornid mere ääres. Palusin kaaslast peatust teha, tahtsin lähemalt uurima minna ja möne pildi teha. 

Kui me ratastelt maha tulime, avastas ta, et oli rahakoti internetipunkti unustanud ja kihutas kiiresti tagasi. Mul jäi selle töttu veidi aega ringi kolada (meie huviobjekt oli tegelikult veidi kaugemal ja aega vähe, sest pidime öhtuks rattad tagasi viima). Aga  tänu sellele vahejuhtumile avastasin torni tagant maja, mis mind hingepöhjani shokeeris.

Olin sarnast maja lapsena korduvalt unes näinud - teadsin kohe, et see on "minu valge maja". Ehkki obeliskid-tornid oli palju kummalisemad, oli maja see, mis mind täiesti endast välja viis.
Mitte kunagi enne ega pärast laias ilmas ringi reisides pole ykski maja minus säärast tunnet tekitanud - see on ju maja, mida ma tean, olen sääärases elanud vöi olnud...
Ma proovisin ka teisest kyljest läheneda, aga yhel pool oli tihe vösa ja teisel pool myyr, millest ma yle ei näinud. Et rannast vaadata, selleks oleks tulnud kaugelt ringi minna, kahe rattaga ma seda teha ei saanud, teist ratast maha jätta samuti ei riskinud, pealegi oleks kaaslane shoki saanud - ka mina kadunud!

Varsti oli ta önnelikult tagasi - rahakott oli olnud hämaras tooli all, vedas, et keegi ei näinud...aga ikkagi oli käimisega aega läinud ja me kiirustasime edasi.
Maja jäi aga mu mötetesse. Kas ma näen veel seda kunagi oma elus?
Vöib-olla see kaotab oma unenäolisuse, kui ma saan seda ka lähemalt vaadelda; vöi kui önnestuks koguni hoovi astuda?


PS. kui keegi teab obeliskide otstarvet, andke märku. Pidid olema Hispaania kodusöja päevilt, aga kohalikud olid selle kysimuse juures ysna kidakeelsed. Kuna ma ei oska hispaania keelt, ja nemad enamasti inglise keelt, siis seda enam.
(Mallorca, Alcúdia ymbruses)

Sini-kollane kompositsioon sookailudega

Seekord polnud värviprojektiga vaeva, kohe hommikul oli valmis vähemalt kolm arvestatavat varianti (ja ykski neist polnud Rootsi lipp :)), kuid kui viimasel minutil nägin kuuris kahte toredat jublakat, ei tekkinud kahtlustki. 

Olin tulnud just järve äärest sookailu* korjamast - käed veel praegugi löhnavad uimastavalt; ning kui silmasin ka lauale jäänud triibulisi riidetykke tänasest ömblustööst, oli plaan selge. 

Nii lihtsalt syndiski  joobvustavalt löhnav natyyrmort, esiplaanil kaks kastmisotsikut teemalahenduseks.

Fotojahi link:

http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=01Jun2011

_____________________________________

* Sookail (Rhododendron tomentosum) on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv kääbuspõõsas. Traditsiooniliselt on taim paigutatud perekonda Ledum ja kandnud teaduslikku nime Ledum palustre.

Mina kasutan sookailu koide törjeks. On äkki veelgi huvitavaid ideid/kogemusi?

Horisont

Objekt silmapiiril

7x zoom

Pildistatud fotojahile möeldes möned päevad tagasi.

http://www.blenza.com/linkies/links.php?owner=p2evik&postid=20May2011